4 jaanuar 1999

Head Eesti asjad

Äripäeva kaunis mustas manifestis on välja toodud kõikvõimalikud negatiivsed faktorid, ent napib positiivseid arenguid, veelgi vähem on probleemide lahendusi. Olgu püütud siis neid lisada.

Õigesti on märgitud näiteks kõrgete laenuintresside jahutavat mõju majandusele. Ent raha võib ettevõtlusse tulla ka otse väljastpoolt Eestit -- kõrgemad intressid koos kindla krooniga võivad otseinvesteeringuid isegi suurendada.

Mis hoiaks välisinvestoreid tagasi, on selgelt vasakpoolse valitsuse võimuletulek. Aga selles küsimuses saab märtsis rahvas oma arvamust avaldada.

Keskmine palk ei tõuse enam nii kiiresti kui eelmistel aastatel. Asjaolu, mis on sotsiaalses arengus negatiivne, ohjeldab samas hinnatõusu. Väljateenitud palk ei kaota enam nii kiiresti väärtust.

Eestit ähvardatakse lausa deflatsiooniga. Selle taustal, et kogu maailm võitleb inflatsiooniga, hindade kerge langus ohtu küll ei kujuta. Kroon muutub ainult kõvemaks. Sotsiaalselt tundlikud hinnad, nagu põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad, on niigi langenud sinna, kust edasi saavad ainult tõusta.

Tarbimine, mis käib alati sünkroonis sissetulekute suurusega, väheneb eelkõige importkauba arvel.

Autosid ja kodutehnikat ei liisita nii agaralt kui varem. See parandab jooksevkonto seisu. Ilmselt ei alustata ka uute majade ja korterite ehitamisega, kinnisvara hinnad mõnevõrra langevad.

Säästmiseks, nagu ka kindlustuseks ei pruugi inimestel raha lihtsalt jätkuda, need jäävad paremaid aegu ootama. Euroopa Liidus, kus loetakse registreeritud töötuid, mitte tööotsijaid, on tööpuudus keskeltläbi 10%, meil on sama arv umbes 4%. Juba 1992 ennustatud massiline tööpuudus on olemata, seda ei tule ka tänavu, sest kõigepealt täidetakse riigiametite vakantsid.

Ma ei näe krooni püsimisele ohtu väljastpoolt Eestit, ka makromajandusest mitte, küll aga pankade katses hoida valuuta ja krooni tasakaalu valuuta, s.o ühtlasi enda kasuks. Devalveerimine Eestit suurt ei aita, sest kahjuks pole selget ekspordipotentsiaali. Pole tööstusharu, millele näpuga näidata -- nemad saaksid devalvatsioonist kasu (võib-olla ainult pangandus).

Mida saaks Eesti teha, et võtta kurss kindlale tõusule? Eestis on kaks arvestatavat loodusvara: mets (45% pinnast) ja põlevkivi (vähemalt sajaks aastaks). Mõlemat tuleks müüa, aga nii, et lisaväärtuse kasv oleks suurim. Uus tselluloosikombinaat, riigi garantiiga või ilma, viiks Eestis juba 17. sajandil loodud paberiveskid ka 21. sajandisse. Samuti tuleks Eestisse korralik investeering.

Põlevkivi, mida parematel aegadel kaevandati 28 miljonit tonni aastas, kasutatakse täna elektrienergia tootmiseks kaks korda vähem. Võimaluste otsimine elektrienergia ekspordiks peaks olema Eesti Energia, riikliku või erastatud, koos Eesti Põlevkiviga või eraldi, riigimehelikuks ülesandeks.

Loodame, et Eesti ei kehtesta tolle ega lähe kaubandussõtta teiste riikidega, kuid nõuab kokkulepetest kinnipidamist. Ja miks mitte tarbida uuel aastal rohkem häid Eesti asju.

Autor: Mati Feldmann

Hetkel kuum