4. jaanuar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kui kaua jätkub majanduslik surutis?

Aasta 1999 tuleb raske, aga huvitav. Raske majanduses toimunud muudatuste tõttu, huvitav selles mõttes, et läheneme ELile ja peame otsustama, kuidas kokku panna avatuse majanduses ja suhteliselt suletud ELi.

Majanduslanguse osas ühineks vaatlejatega, kes on esinenud aastalõpu majanduskonverentsidel, Eesti 2000 jne. Väike langus jätkub kuskil septembrini. Edasi võib-olla hakkab huvitavam ja tõusu aeg.

Võimalik, et kogu idaturgude äralangemise foon avaldab järelmõju ka sel aastal, perioodil enne suve ja suvel, siis ehk lõpeb see ära. Kui me oleme targad, leiame uusi ideid ja läheme ajaga kaasa, oskame kiiresti otsustada, siis see asi hakkaks positiivsemaks minema.

Langus jätkub vähem kui pool aastat, oletan, et neli kuud. Selle aja jooksul jõuab Venemaa turu vähenemisest tingitud mõju kõikidesse nendesse majandussfääridesse, kus ta järk-järgult edasi peab jõudma. See ei tähenda, et oleksime siis taastanud olukorra, mis oli pool aastat tagasi, kuid langust enam ei tohiks olla.

Eesti majandust juhtivatel organitel -- valitsus ja Eesti Pank -- on võimalik langusperioodi lühendada, kui nad kaaluksid, kas poleks aeg lõpetada nende majandus-

abinõude kehtivus, mis juurutati siis, kui arvati, et Eesti majanduses on tegemist ülekuumenemisega. Praegu langeb majandus oluliselt, aga majanduse juhtimise abinõudena rakendatakse neid, mis vastavad ülekuumenemisele. Kui lõpetataks jahtunud majanduse ülekülmutamine, oleks tõusu algus lähemal.

Olin möödunud aastal natuke liigoptimistlik aktsiaturu suhtes, et nii suurt langust ei tule. Olen optimistlik ka majanduslanguse osas. Arvan, et sügisel vähemalt hakkab majandus kosuma. Suvi on selline hingetõmbe-

aeg, siis on puhkused jne. Sügisest peaks tulema uus tõus.

Ei näe selliseid põhjusi, miks peaks tõsine kriis sisse lööma.

Pakun sügist. Siin on mitu põhjust. Ilmselt Vene kriisi mõju võtab vähemalt selle talve. Venemaal on lisaks ka inflatsioonioht. Kui see nüüd talvel lahti läheb, on Venemaale müümine väga keeruline. Teiseks on ettevõtetel nüüd teatud kohanemisaeg ja ilmselt tuleb mingisugune struktuurne kriis, mis võtab ka mingi aja.

Kolmas põhjus on statistiline. Kui vaadata SKTd või tööstustoodangut, siis 1998. a I ja II kvartal on suhteliselt kõrged. Ja kui vaadata, et kvartalite lõikes toodangu maht jääks enam-vähem samaks, siis selle kõrge baasi suhtes ei anna tänavuse võrdlemine mingit erilist kasvu. Aga just III-IV kvartal on olnud selline, kus kasv on järsult pidurdunud, siis 1999 a. kolmanda-

neljanda kvartali kasvu on statistiliselt mõnevõrra lihtsam saavutada võrreldes aasta varasema perioodiga, kuna baas on kasvu pidurdumise tõttu madalam.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt