4 jaanuar 1999

Majanduses tuleb murranguline aasta

Toimetus peab alanud aastal Eesti arengu võtme-

probleemideks välisinvesteeringuid, laenuintresse, tööpuudust ja ostujõu vähenemist, idaturuga seotud ettevõtete kohandumisvõimet uutele turgudele, finantssektori arengut, riigikogu valimisi ja riigi maksupoliitikat ning välisturgudel toimuvat.

Äripäeva hinnangu kohaselt aeglustub alanud aastal majanduskasv veelgi. Prognoosime majanduse kasvutempoks maksimaalselt 2%, kui aga madalseis jätkub veel kolmandas kvartalis, siis võib kasv olla ka negatiivne.

Majanduse arengut pidurdab kõrge laenuintresside tase. Majandus saab kasvada investeeringute arvel, aga kuna laenuraha on kallis ja laenusaamine raskendatud, siis lükkavad eeskätt kohalikul kapitalil põhinevad ettevõtted oma investeeringud edasi.

Teine oluline tegur on Eesti ettevõtete nõrk ekspordivõime -- on liiga vähe selliseid ettevõtteid, mis suudaksid oma toodanguga edukalt konkureerida arenenud turgudel. Möödunud aastal idaturul tekkinud probleemid sunnivad eksportööre parandama oma toodete kvaliteeti, et tõsta konkurentsivõimet lääne turgudel. Eksportööride positsioone aitab tugevdada inflatsioonitempo alanemine ja tööjõuturul toimuvad muutused, kuid nende protsesside mõju ei tule esile veel sellel aastal.

Meie pessimistliku prognoosi vastu räägib tõsiasi, et investeeringute maht oluliselt ei vähene, pigem, vastupidi, tänu Eesti Telekomi erastamisele ja ka kevadel toimuvatele valimistele võib see hoopis suureneda. Samas viiakse enamus Telekomi erastamisest laekuvast rahast praeguse kava kohaselt stabilisatsioonifondi.

Majanduskasv osutub prognoositust kiiremaks, kui finantssektoris on madalseis möödas ja laenukahjumid osutuvad kardetust väiksemaks ning laenuintressid hakkavad alanema oodatust varem. Vähenenud on krooni devalveerimise oht.

Optimismi eeloleva aasta osas süstib tõsiasi, et Kagu-Aasia, Lääne-Euroopa ja USA arengu suhtes ollakse valdavalt positiivselt meelestatud. Venemaa aga veel sellel aastal kriisist üle ei saa ja see mõjutab Eesti majandust negatiivselt.

Majanduskasvu aeglustumist mõjutab sisemaise nõudluse vähenemine ja miski ei viita, et Eesti valitsus või keskpank võiksid astuda samme nõudluse stimuleerimiseks. Majandusarengut pärsib kindlasti ka Eestis valitsev pessimism ning ebakindlus tuleviku suhtes.

Möödunud aastal Vene turu sulgemisega tekkinud probleemid võivad alanud aastal kanduda üle idaturuga mitte seotud ettevõtetesse. Toiduainetööstuses käivad ümberkorraldused tekitavad ahelreaktsiooni, mis mõjutab finantssektorit ja kandub edasi koduturule orienteeritud ettevõtetesse, näiteks hulgi- ja jaekaubandusse.

Alanud aasta tuleb halvem, kui oli eelmine, kuid peame tõenäoliseks, et aasta teisel poolel toimub murrang, mis loob eeldused majanduskasvu kiirenemisele aastal 2000.

Hetkel kuum