Rahaliit startis edukalt

Ehkki keskpäevaks oli euro kurss dollari suhtes langenud 1,19 dollarilt 1,18 dollarile, edestas see endiselt 1,16 dollari taset, kus euro eelkäija ECU neljapäeval lõpetas.

Ootuses, et ühisraha annab tugeva tõuke Euroopa majanduskasvu kiirenemiseks ning kõigutab dollari ülemvõimu, tegid jõulise tõusu läbi ka Euroopa aktsia- ja võlakirjaturud. Saksa aktsiad tõusid 3,7%, Pariisi börs 2,7%.

Samas oli kauplemine turgudel tagasihoidlik, kuna investorid ei kiirustanud positsioone võtma ning pangad kontrollisid terve nädalavahetuse kestnud ette-

valmistuste järel oma kauplemissüsteemide töökindlust.

Ametlikult toimus eurole üleminek paar päeva varem, 1. jaanuari südaööl, mil Euroopa Liidu 15 liikmesriigist 11 -- Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Austria, Soome, Belgia, Luksemburg, Portugal, Iirimaa ja Holland -- oma valuutad pöördumatult ühiseks vääringuks sidusid.

Kümme aastat kestnud ettevalmistused on lõppenud ning enam kui 30 aastat tagasi välja pakutud ühisraha projekt teoks saanud. Ühisvaluuta on Euroopa poliitikute eesmärgiks olnud 1950. a alates, muutudes ELi ametlikuks poliitikaks 1991. a Maastrichti lepingu allakirjutamisega.

Kõik riigipiire ületavad maksed eurotsooni riikide ostjate ja müüjate ning laenuandjate- ja võtjate vahel toimuvad nüüd eurodes, ehkki pangast välja võetav raha on endiselt rahvuslikus vääringus. Rahasedelite ja müntidena tuleb euro käibele alles 2002. a alguses, kuna ligi 50 mld mündi vermimiseks ning 13 mld rahatähe trükkimiseks kulub vähemalt kolm aastat.

Ühisraha käibeletulekuga ei tule Euroopa ekspordi-

firmadel enam tasuda valuuta konverteerimiskulusid ja kanda vahetuskursiriski, millega Euroopa konkurentsi-

võime peaks rahvusvahelistel turgudel kasvama. Ühisraha tagab ka siseturu parema toimimise, mis toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu. Praeguseks on ühisraha positiivne mõju juba ilmnenud Aasia kriisi mõjude pehmendamises Euroopa tööstusele ja tarbijatele.

Lõppenud aasta 31. detsembril teatavaks tehtud vahetuskursid, mille alusel rahaliidus osalevad valuutad eurosse ümber arvestatakse, jäävad jõusse 2002. a alguseni, mil rahvusvaluutad täielikult ringlusest kaovad ning eurotsooni ainsaks legaalseks maksevahendiks saab euro.

Üleminekuperiood peab olema lõppenud 2002. aasta 1. juuliks.

Euroopa Liidu liikmesriikidest jäid rahaliidust esialgu välja neli riiki -- Rootsi, Taani ja Suurbritannia omal valikul ning Kreeka seetõttu, et ei täitnud kõiki rahaliiduga ühinemiseks vajalikke majanduslikke tingimusi.

Väljajääjatest on Taani ja Kreeka ühinenud Euroopa vahetuskursi mehhanismiga (ERM), mille kaheaastane liikmeksolek on üks rahaliiduga ühinemise tingimusi. Nii fikseeriti vana-aastaõhtul ka nende valuutade kursid Euroopa ühisraha suhtes. Euro keskkurss Taani krooni suhtes fikseeriti tasemel 7,46038 krooni, lubatud kõikumisvahemikuga +/--2,25%. Kreeka drahmi keskkursiks sai 353,109 drahmi kõikumisvahemikuga +/--15%.

Suurbritannia nael ja Rootsi kroon valuutavahetuskursi mehhanismi ei kuulu, järgides euro suhtes mõnevõrra sarnast poliitikat -- valuutaliidu liikmeks saamist lükatakse seni edasi kuni oma valuuta on euro suhtes tugevasti nõrgenenud ning kodumaine eksportiv tööstus saanud tugeva konkurentsieelise.

Vaatlejad ennustavad, et 2003. a on rahaliiduga ühinenud ka praegu sellest kõrvale jäänud riigid.

Autor: REUTERS

Hetkel kuum