7. jaanuar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Palgad ja hinnad Eestis 10kordseks

Reformierakonna liider Siim Kallas hoiab kindlat kurssi 9000 krooni peal -- nii kõrgele tõuseks keskmine palk Reformierakonna nelja valitsemisaastaga. Mis puutub keskmise palga mõnevõrra deklaratiivse tõstmise ideedesse, siis on selliseid ettepanekuid varemgi tehtud.

Siinkohal on paslik meenutada mõneteist aasta vanust lähiajalugu. Põlistel Eesti aladel laiutas Nõukogude Liit ja kehtis rubla, mis oli veel paraku kõva. Inflatsiooni polnud peaaegu ollagi. (Alles tagantjärele on välja arvutatud, et kõva rubla ajal oli aastane inflatsioonitempo 4 protsenti.) Karp sprotte, kas kurbade või rõõmsate silmadega, ei meenu, maksis muutumatult 92 kopikat. Päevakorral oli IME, kontseptsioon isemajandavast Eestist Nõukogude Liidus, mida võiks dateerida aastatega 1986--1987.

Kas naljaga pooleks mõeldud või mitte, aga ühel päeval oli ajalehes Noorte Hääl isegi tolle aja kohta intrigeeriv idee: tõstame Eestis (see on siis Eesti NSVs) kõiki palku 10 korda ja ka kõiki hindu 10 korda. Idee taga oli Siim Kallas isemajandava Eesti ajutrustist.

Asjad oleksid pööranud Eesti elaniku jaoks paremuse poole: rahva ostujõud oleks jäänud Eesti piires samaks, kuid oleks tõusnud 10 korda liidu muude osade suhtes. Võis arvata, et see idee ei olnud määratud teostuma. Ent mõne idee kohta on suurmehed ise öelnud, et mõte on piisavalt pöörane, et olla tõsi.

Oleks ülekohtune, kui tookordne nominaalpalga kümnekordse tõstmise ettepanek jääks väljarebituks tollasest kontekstist.

Liberaalse turumajanduse asemel oli Nõukogude Liidus ja Eestis tegemist defitsiidimajandusega (scarcity economy) -- kõigest oli puudus. Eesti ei olnud sugugi rõõmus põhjatust Venest kohalesõitnud ostjate üle. Armutult osteti kaupluselettidelt kokku kõik, mis süüa või selga panna sündis.

Vene-suunaliste kaubaturistide rahata jätmine oligi see meeldivalt «pöörane mõte». Praegu me tahaksime väga Venemaale müüa ja venelased kahtlemata ostaksidki, kui neil vähegi rohkem (kõvemat) raha oleks. Seega on ajalugu tõrjunud Vene ostjad lõpuks meist eemale, aga me ei ole rõõmsad.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli keskmine palk 4011 krooni. Lubadus tõsta keskmine palk nelja aastaga 9000 kroonini, seega siis rohkem kui kaks korda, on väga julge lubadus.

On karta, et sisemajanduse kogutoodangu reaalkasv ei kannata üksinda nii suurt palgatõusu välja. Räägitakse ju meil majanduskasvu aeglustumisest kuni languseni välja.

Teine nominaalsete numbrite kasvumootor on seesama üldine hinnatõus, inflatsioon. Kui erakonna programm räägib palga n-ö iseeneslikust tõusust, siis saab see olla ainult inflatsioonist põhjustatud.

Programmis on inflatsiooni käsitletudki peaaegu nagu liitlast. On õige, et kiire majanduskasvuga kipub kaasnema ka kiirem inflatsioon, kuid põhjus-tagajärg on ainult ühtepidi, see tähendab inflatsiooniga ei kaasne majanduskasv. Selles mõttes tuleks tunnustada valitsust, Eesti Panka ja IMFi, kes on kõik ühes paadis hinnatõusu vastu. Praegune tarbijahinnaindeksi kasv umbes 7% jääb kõvale rublale veel alla.

Tõenäoliselt ongi küsimus raha tugevuses: suurem palk ja pehmem raha või väiksem palk ja kõvem raha. Kui inflatsioon alaneb veelgi, siis muude tegurite jäävuse korral surve kroonile (iseenesest) väheneb. Kui meie ootused on inflatsioonilised, siis teeme ühtlasi panuse pehmemale kroonile.

9000 on maagiline arv. Üheksast tuhandest algavad ka Euroopa Liidu kvaliteeditaset näitavad sertifikaadid. Arvu 9000 võiksid uurida meie lugupeetud astroloogid-

numeroloogid, ehk on Eesti jaoks tõesti midagi tähtsat ees ootamas.

Autor: Mati Feldmann

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt