10. jaanuar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kas väärtpaberiinspektsiooni peaks rahastama erasektor?

POOLT

Inspektsiooni peaksid rahastama need, kellele me teenuseid osutame, st erasektor, kuid mitte börsiosalised. Finantseerimisallikateks on avalike emissiooonide registreerimine, samuti komisjonitasu tehinguilt, litsentsitasud jms. Inspektsioon ise jääks riiklikuks organisatsiooniks ja võiks tegutseda valitsuse, riigikogu või Eesti Panga juures, see sõltub poliitilisest otsusest.

Järelevalve teenindab majandussektorit, mis on seotud piiratud arvu isikutega. Pole mingit põhjendust, miks peaks meid rahastama tavaline maksumaksja, kes sellest ise otseselt tulu ei saa.

Erafinantseerimine on paindlikum. Praegune eelarve on üles ehitatud 1997. aasta tõusust, mil tekkis vajadus suurendada inspektsiooni. Nüüd, majanduslanguse ajal, oleme saanud suureks, aga see pole praegu enam otstarbekas.

Saaksime hoida ka personali taset sarnasena väärtpaberiturul tegutsevate inimeste tasemega

Erakätesse minek eeldab objektiivsuse ja kõigi võrdse kohtlemise tagamiseks küllalt keerulist ja mahukat mehhanismi. Seda ei saa välistada, aga praegu on veel vara.

VASTU

Kuigi inspektsiooni majanduslikku seisu oleks võimalik nii parandada, ei ole see eetilises plaanis õige. See seab järelevalve majanduslikku sõltuvusse turu-

osalistest, kelle järele ta valvab. Pooldan riiklikku finantseerimist, sest majanduses kehtib põhimõte: kes maksab, see tellib muusika. Järelevalve ei tohi sõltuda turu hetkekonjunktuurist.

Väärtpaberijärelevalve ei saa eksisteerida iseseisva avalik-õigusliku institutsioonina Eesti Vabariigi tingimustes, nagu see näiteks on Ameerika Ühendriikides. Eesti on liiga väike ja noor riik, turg on liiga vähe arenenud.

Pean põhimõtteliselt õigeks liita panga- ja väärtpaberi-

inspektsioon, võib-olla ka kindlustusinspektsioon, üheks järelevalveorganiks. Institutsioonil ei oleks piisavalt jõudu, kui ta ei oleks mõne suurema riikliku asutuse valitsemisalas. Liites panga- ja väärtpaberiinspektsiooni, saaks selleks Eesti Pank. Ühendatud organisatsioon tuleb niikuinii, tahame me seda või mitte.

Ma ei välista võimalust, et näiteks 10 aasta pärast, kui oleme veidi kasvanud ja küpsemaks saanud, võib sellest saada avalik-õiguslik institutsioon, kuid mitte mingil juhul erafirma ? riiklik järelevalveorgan ei saa olla eraõiguslik institutsioon.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt