Kaja Koovit • 11 jaanuar 1999

Rikkust eraldab vaesusest

100 km

Ida-Virumaal on neli valda, kel tänu põlevkivi-

kaevandustele, täpsemalt põlevkivi ressursimaksule, teistest priskem rahakott. Nendes valdades, eesotsas Mäetaguse, on tulu ühe elaniku kohta märksa suurem kui Tallinna ümbruse kuldse rõnga valdades -- Viimsis, Sauel, Sakus, Raes, Jõelähtmes, kus põhilise rikkuse toob sealsete uusrikaste tulumaks.

1600 elanikuga Mäetagusel moodustab ressursimaks 77 protsenti eelarvest ja seda laekus eelmisel aastal 17 miljonit krooni.

Valla elukorralduses on palju sellist, mida vallaelanikud ise naljaga pooleks kommunismiks nimetavad. Paljud teenused ja hüved on tasuta. Vallakeskus asub briljantselt restaureeritud mõisahoones. Vallavanem Veljo Kingsep korraldab kunstinäitusi ja kord kuus käib kontserte andmas Eesti Kontsert.

Peipsiääre vald koosneb seevastu väsinud vene-

pärastest tare-tarekestest, kus töötuks jäänud inimesed kurvalt oma päevi õhtusse veeretavad. Viimane laiemat kõlapinda leidnud kultuurisündmus oli Sillamäe rahvateatri lasteetendus.

Üks ühine joon on mõlemal vallal -- kumbki pole võtnud laenu ja üritab omal jõul hakkama saada. Selle vahega, et kui Mäetaguse vald riigilt lisaraha ei saa, siis Peipsiäärel moodustab riigilt tulev toetus enamiku tuludest.

Möödunud aastal Peipsiääre vallast 30 korda enam, 10,5 miljonit krooni investeerinud Mäetaguse vald on lasknud korrastada Rosenite paruniperekonnale kuulunud kahesaja-aastase mõisa peahoone.

Tulemus on muljetavaldav. Kõik saalid ja ruumid on detailideni läikima löödud, suures saalis on ridamisi kollasest sametist toole kontsertide nautimiseks.

Osale restaureeritud ruumidest, mis äsja ehitusmeeste poolt üle antud, pole isegi veel kasutust välja mõeldud, tunnistab vallavanem Veljo Kingsep. Ta arvab, et võiks teha koolituskeskuse.

Mõisas on külalistekorter, kus muu hulgas on peavarju saanud Ida-Virumaa tööstusettevõtetes lühemat aega töötanud väliseksperdid.

Eesti-vene segakoolina töötav Mäetaguse põhikool sai aastavahetuseks moodsa spordisaali. Sel aastal alustatakse 15 miljonit krooni maksvat juurdeehitust. Koolilõunad on tasuta, ka neile, kes käivad mujal keskkoolis. Vald kulutab laste söögi peale aastas pisut üle 300 000 krooni.

Lasteaias ei pea lapsevanemad midagi lapse eest maksma. Lapsed saavad kaks korda aastas tasuta ekskursiooni Eestimaale. Kõik laste huvialaringid, ka väljaspool valla territooriumi, on tasuta.

Mäetaguse vald toetas naispensionäride ansambli Sügislilled kasseti väljaandmist ja sõitu Rootsi, toetab talisportlasi. Kui arsti juurde satub haigekassakaardita inimene, maksab vald tema kulud.

Üle 70aastased Mäetaguse elanikud saavad aastas kümme ruumi tasuta küttepuid ja jõuludeks rahalist toetust ning toidupakikesi. Vald seadis korda neljatoalise mugavustega korteri, kuhu vanurid võivad talveks kergema elu peale tulla. Keegi pole veel tahtnud kodust ära tulla, nii et korter seisab tühi.

Kui korteri kommunaalkulud tõusevad üle 10 kr/m², maksab vald ülejäänu ise. «Lihtsam on inimest toetada, kui hiljem temalt korterivõlga sisse nõuda,» põhjendab vallavanem Kingsep.

Töötud, keda paraku selleski unelmate vallas esineb, saavad abiraha 500 krooni kuus.

Kui ressursimaks kaoks, ei oleks Mäetaguse elu kiita, sest ettevõtlikke inimesi napib. Kaevanduste kõrval on suurim tööandja 15 inimesega vallavalitsus. Rohkem töökohti on veel koolimajas ja lasteaias.

Erafirmasid on vähe -- kauplus, bensiinijaam, puiduvahendusfirma. Tegevust alustab linnukasvatus-

farm. Paar põllumajandusühistut parasjagu likvideerivad oma ettevõtmist, sest loomapidamine pole tasuv.

Eesti vaeseim, Tartumaa Peipsiääre vald, kus elab pisut üle tuhande inimese, vonkleb mööda järvekallast ja kui majakesed kõik kenasti korras oleksid, jätaks armsa mulje.

Vallas on võim naiste käes, nii vallavanem kui volikogu esimees on naised. Tundub, et kõik asjalikumad töökohad on seal naistele antud, mehed on kodus tööta või püüavad kala. Vallas on kaks eraettevõtet, mida siiski juhivad mehed: ASid Peipsi Kalamees ja Algen.

Eluaeg Peipsi ääres elanud külaelanik 70aastane Lukia Smuglina tassib koduõues ahjupuid tuppa, hall kass ümber jalgade keerutamas. Smuglinal on neli last, kellest vaid üks poeg jäi lähikonda elama.

Kui paluda vanaproual võrrelda praegust elu varasemaga, jätab ta nõukogude aja vahele ja ütleb otse: esimese Eesti vabariigi ajal oli palju parem.

Kaupluseputka kõrval seisab invaliidsusgrupil olev Klavdia Kuznetsova, kes kurdab raha- ja tööpuudust. Õmblustsehhist koondati naisi, mehed aga ei saa piisavalt kalapüügilubasid.

Kauplus on väike. Müüja Raissa Saborova, kelle abikaasa on tööta, nimetab päevakäibeks 500--600 krooni. Tõestuseks astub uksest sisse kühmus mutike, ostab hoolikalt loetud sentide eest pätsi vormileiba ja tatsub jällegi oma teed.

Kahe krantsi seltsis ringi jalutav vanataat Mihhail Ju?inski räägib, et isegi sibulat ei tasu enam kasvatada, ehkki maa lubaks. Kilo eest makstakse vaid 2--2,5 krooni.

«Teenisin eelmisel aastal 1400 krooni,» kordab Ju?inski etteheitvalt ja meenutab aegu, kui käis sibula- ning kurgikoormaga Leningradi vahet.

Vallasekretär Tatjana Kohtova sõnul on nende päästerõngaks Phare abiprojekt, sest imekombel valisid euroliidu eksperdid 26 taotluse hulgast Peipsiääre oma välja. Kohtova sõnul näeb see kokku 3,1 miljoni kroonise maksumusega pilootprojekt ette sadama laiendamist, supelranda. Peale selle on kavas rajada sadama lähedale põlenud majja kala- ja sibularestoran.

Siiski saavad ka Peipsiääre lapsed koolis tasuta lõuna ning koolimaja on ilusaks remonditud. Tänavu on plaanis lõpetada kultuurimaja remont ja teha arstipunktile kapitaalremont.

Ka Peipsiääre töötutele makstakse talvekuudel vajadusel 300--500 krooni toetust. «Kes alkoholiga sõbrustavad, nende raha anname otse poodi,» lisab Kohtova.

Peipsiääre klubis on ringid samuti tasuta, nais-

võimlemine toimub vallavanema Niina Baranina juhendamisel.

Hetkel kuum