Indrek Kald • 13. jaanuar 1999 kell 22:00

Diktofon koosolekule kaasa

Diktofoni kasutatakse peale ajalehtede ka paljude firmade kontorites. Samuti on diktofonid leidnud koha eraisikute igapäevase abivahendina.

Koosolekuid ning läbirääkimisi on tunduvalt lihtsam salvestada diktofoniga kui hakata koostama stenogrammi. Teksti võib hiljem lindi pealt maha kirjutada. Hilisemate vaidluste korral on lihtsam välja selgitada, kes ja mida ütles.

Poes on saadaval nii suure kui ka väikese kassetiga diktofone. Viimasel ajal on enam levinud väikese kassetiga lindistusseadmed. Mikrokassetid on kallimad ning tavalises magnetofonis neid kasutada ei saa. Mikrokassettidega diktofonid on väiksemad, mahtudes ilusti särgitaskusse või käekotti.

Uus sõna on viimasel ajal müüki jõudnud digitaalsed diktofonid, mis ei vaja salvestamiseks kassetti. Digitaalsetel diktofonidel on lindistusaeg tavaliselt kas 30 või 60 minutit. Mõned digitaalsed diktofonid salvestavad heli spetsiaalsele kaardile, sealt saab heli arvutisse salvestada.

Pikkadel vestlustel on vaja pidevat lindistust kauem, kui kassetid seda võimaldaksid. Osade diktofonidega on võimalik lindistada poole aeglasemalt, tavalise 2,4 cm/s asemel 1,2 cm/s. Seega mahub selliselt täislindistatud kassetile kaks korda rohkem materjali.

Diktofonidele on sisse ehitatud kas suundmikrofon ühes suunas kaugelt lindistamiseks või laia tundlikkusega mikrofon, mille puhul ei pea mikrofoni rääkijate suunas sihtima. Sellise diktofoniga on hea lindistada suuremas ruumis peetavat koosolekut.

Eelnevalt tuleks siiski kontrollida, kui kaugelt jutt lindile jääb. Parematel mudelitel saab mikrofoni suunatundlikkust muuta.

Mugav funktsioon on VCVA, mis võimaldab lindistada ainult siis, kui mikrofoni saabub helisignaal. Samas sööb selline funktsioon lausete algussõnu.

Hetkel kuum