Kristina Traks • 13 jaanuar 1999

Euroopa Liit hakkab oma rahapaigutusi kontrollima

«Euroametnikud vaatavad, kas meil on olemas süsteem ja seadused, et tulla toime EList tuleva rahaga,» ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup eile enne Brüsselisse sõitu. «Kui meie seadused nõuetele ei vasta, siis raha Euroopa Liidust ei saa.»

Oopkaup ei osanud täpselt öelda, kui suurte Euroopast tulevate rahasummadega Eesti lähitulevikus arvestada võib. «Selge on see, et me peame ELi nõudmised tingimusteta täitma,» ütles ta.

Seni on Eesti saanud ELilt abiraha peamiselt Phare programmi kaudu umbes 2,6 miljardit krooni. Aastateks 2000--2006 on Euroopa Liit otsustanud kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi abistamiseks eraldada 15,7 miljardit Eesti krooni aastas. Raha jaotamisel kümne riigi vahel arvestatakse kandidaatriigi rahvaarvu, riigi pindala ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta.

Rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder on öelnud, et Eesti võib arvestada aastas umbes ühe miljardi EList saadud krooniga.

Andres Oopkaup ütles, et ajaks, mil Eesti liitub ELiga, on Eesti Euroopa nõuete täitmiseks kulutanud üle miljardi krooni.

Mais-juunis hakkab Eesti ELiga pidama läbirääkimisi kvootide suurendamise üle. «Praegu on sealtpoolt mittemidagiütlev vastus, et põhimõtteliselt on võimalik kvoote suurendada,» ütles Oopkaup.

Eesti aastane võikvoot on praegu 1700 tonni ja lõssipulbril 3600 tonni. Need kogused moodustavad alla poole Eesti suurima piimatööstuse Põlva Piima aastatoodangust.

Hetkel kuum