Kristi Malmberg • 14 jaanuar 1999

Riigikogus vähe ärimehi

Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Jaan Pöör pole erilisi muutusi riigikogu liikmete ärilises aktiivsuses viimasel neljal aastal täheldanud. Pigem tabas riigikogulasi 1997. aastal sarnaselt teistega aktsiaostu buum ja paljud neist on osutunud nüüd pikaajalisteks investoriteks, aktsiaomanikeks. Mõne eduka firma suurosalust pole aga ühelgi rahvaasemikul.

«Tundub, et meile meeldib rohkem olla haldusnõukogudes kui ettevõtete omanikeringis,» märgib Pöör. «Ja kes tahab riigikogus olles ka tööd teha, ega see ei jõuagi mujal tegutseda.»

Nõukogu ja juhatuse liikmetele on ettenähtud ka tasu, kuid valdavalt põhjendavad ettevõtluses kaasa löövad riigikogu liikmed seda ikkagi sooviga mitte kaotada sidet oma kunagise põhitegevusega.

Erilist kasu riigikogu liikmetest oma ettevõtetele pole. Pahatihti ei jõua nad osaleda isegi kõigi komisjonidegi töös, kuhu nad on valitud.

Koonderakondlane Peeter Lorents kuulub bürooseadmeid müüva ASi Infotark juhatusse ja tunneb siirast heameelt ettevõtte edenemise üle. «Firmal on praegu kauplustekett, kunagi olime koos ühes pisikeses ruumis,» ütleb Lorents.

Lorents tunnistab, et kuigi tal on osa ettevõtte rajamisel, ülesehitamisel ja koostööpartnerite leidmisel, ei saa ta enda arvele panna igapäevast vaevanägemist ja turustrateegia väljatöötamist. Selleks polevat aega.

Lorents kandideerib ka eelolevatel valimistel, Koonderakonna kunagise juhina peab ta enda kohuseks parteile teatava hulga häälte kogumist. «Kui ma riigikogusse ei pääse, on mitmeid edasisi variante. Üks võimalus on seesama Infotark,» räägib Lorents. «Võimalik on ka see, et sõidan mõneks ajaks Eestist ära.»

Kui palju on riigikogu liikme töö kõrvalt võimalik firma töös osaleda, oleneb Lorentsi hinnangul inimese ajavarust ja energiast. «Kui inimene on andekas ja edukas ning jõuab palju, siis ma usun, et tema puhul on erabisnises osalemine kindlasti kõva lisa sissetulekus,» nendib Lorents. «Mina pühendan kõik oma ajavaru sellele, et kirjutan raamatuid. Ilma selle tööta käib vaimne tase lihtsalt maha.»

Seakasvatusega tegeleva Kaiu lihatööstuse juhatusse kuuluv Tiit Tammsaar peab põhilisteks börsimänguriteks ja aktiivsemateks ettevõtjateks ikkagi linnamehi.

«Meie oleme lihtsalt jätnud endale osaluse mõnes firmas, seadusega keelatud see pole,» ütleb ta. «Külavahefirmas osalemine ei too absoluutselt midagi sisse, nelja aastaga pole õnnestunud mingit uut vara soetada!»

Ettevõtluse väikse rentaabluse kompenseeris mullu Tammsaarele osaliselt riik. Kaiu LT sai riigilt otsetoetust üle 300 000 krooni.

Tammsaar räägib, et aeg-ajalt käib ta ikka ettevõtet üle vaatamas, aga see on ka kõik. Firma tegevuses aktiivselt osalemiseks pole aega ka temal.

Tammsaar lubab pärast poliitiku karjääri lõpetamist sama tegevuse juurde naasta. «Loomakasvatus on südamelähedane ja seda olen ma ka õppinud. Olen sügavalt veendunud, et pole seda Eesti riiki ikka ilma põllumajanduseta,» kinnitab ta.

Paljud riigikogu liikmed ei pea ettevõtluses osalemist poliitika kõrvalt aga õigeks. Põhiprobleemina nimetavad parlamendiliikmed võimalikku huvide konflikti. Ei peeta heaks näitajaks kahel toolil istumist.

«Pole võimalik olla hea poliitik, tegeldes ettevõtlusega ja vastupidi,» selgitab Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson. «Ärikonkurendid hakkavad sinu vastu kasutama fakti, et sa oled poliitik ja poliitilised oponendid jällegi seda, et sa oled ärimees.»

Jürgenson aktsepteerib vähemusosalustega ettevõtluses olemist, kuid firmade omamine ja juhtimine nõuab mõlema jalaga ettevõtluses olemist. Jürgensoni sissetulekud vähenesid ettevõtlusest loobudes riigikogus mitu korda. «See andis peresiseselt tunda,» kurdab ta.

Korruptsioonivastase komisjoni käsutuses olev materjal ei anna siiski täielikku ülevaadet riigikogu liikmete ettevõtlusest, kuna majanduslike huvide deklaratsioonidesse ei pea end kirja panema füüsilisest isikust ettevõtjad, keda komisjoni liikmete väitel rahvaasemike hulgas on. Ja alati on võimalus äritegevust arendada offshore-firmade varjus.

Riigikogu menetleb praegu uut korruptsioonivastast seadust, mis muudab majanduslike huvide deklaratsiooni täpsemaks. Näiteks tuleb täiendavate tuluallikate juures ära näidata ka summade suurusjärgud.

Peeter Lorents -- ASi Infotark juhatuse liige

Tiit Tammsaar -- OÜ Kaiu LT juhatuse liige

Ignar Fjuk -- arhitektuuribüroo omanik

 

Hetkel kuum