14 jaanuar 1999

Siimann reformib stabilisatsioonifondi

Siimann, rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep, Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus ja peaministri majandusnõunik Aare Järvan kohtusid eile ühinenud opositsiooni liidritega, et arutada, kuidas oleks otstarbekam viis stabiliseerimisreservi institutsionaliseerimiseks.

Valitsuse pressiesindaja sõnul olid kõik ühte meelt, et reservi vahendeid tohib kasutada vaid suurteks reformideks ja Eesti riigi hüvanguks, mitte äraelamiseks.

Pressiesindaja ütles pärast kohtumist, et seni jäi veel lahtiseks, kas stabiliseerimisreserv sätestatakse iseseisva institutsioonina või kajastatakse sihtotstarbelise reservina igal aastal koos riigieelarvega.

Eelnõu, mis sätestab reservi juriidilise vormi ja kasutusalad, töötab välja rahandusministeerium koostöös Järvaniga ja see jõuab riigikokku veel enne märtsivalimisi.

Üle miljardi krooni suuruse Deutsche Bank'is asuva majanduse stabiliseerimisreservi kasutusala pole seni määratud, kuid varem on valitsus lubanud, et reservfondi vahendeid võiks kasutada pensionireformi finantseerimiseks ja suuremate infrastruktuuri projektide rahastamiseks.

Stabiliseerimisreservi määratlematus võib tekitada olukorra, kus poliitilised jõud soovivad seda suvalisel ettekäändel kasutusele võtta, veendes riigikogu eriolukorras.

Stabiliseerimisreservi institutsionaliseerimise vajadust on rõhutanud ka rahvusvaheline valuutafond (IMF), kelle survel ja heakskiidul Eesti selle poolteise aasta eest lõi.

Eelmise aasta lõpuks kavandas Eesti stabilisatsioonifondi mahuks 2,8 miljardit krooni, kuid seoses majanduse jahenemisega reserv enam aasta teisel poolel ei suurenenud ja jäi koos intressidega 1,3 miljardi krooni tasemele.

Autor: BNS

Hetkel kuum