17 jaanuar 1999

Brasiilia kriisi

positiivsed mõjud

Võrreldes Kagu-Aasia ja Venemaa majanduskrahhiga jääb Brasiilia finantskriisi mõju Eestile oluliselt tagasihoidlikumaks ning seal toimuv võib Eestit ka positiivselt mõjutada.

Eesti on eeskätt importiv riik ja Brasiilia kriis alandab importkaupade hinna taset. Kuna rahvusliku valuuta reaali devalveerimise tõttu ostujõud Brasiilias väheneb, tekib maailmaturul paljude toodete osas ülepakkumine, mis sunnib nende hinda alandama.

Euroopa riike, kes on meie peamised ekspordipartnerid, mõjutab möödunud nädalal alanud kriis samuti vähem kui näiteks Kagu-Aasia majanduskrahh. Nende seos Brasiiliaga on tagasihoidlikum ja Euroopas aitab kriisi mõju vähendada madal intressitase. Võimalik, et see alaneb veelgi.

Eestile on tähtis, kui kaugele uus finantskriis levib ja mida see tähendab Euroopale. Brasiilia sündmused vähendavad maailmas inflatsioonilist survet ning suureneb deflatsioonioht. Kui see protsess kandub üle ka Euroopasse, võib tekkida probleeme Eesti eksportööridele.

Vaadates aga meie eksporttoodangu struktuuri ja peamisi turge, on kriisist tingitud eksporthindade languse mõju Eesti eksportööridele tagasihoidlik. Meie peamised eksportkaubad on seadmed ja masinad, toiduained, tekstiili-, puidu- ja keemiatööstuse tooted.

Teine positiivne nüanss on seotud tooraineturul toimuvaga. Brasiilia on suur tooraine (kohvi, suhkru, metallide, metsa) eksportija. Kuna toorainete hinnad on maailmaturul niigi madalal, siis olulist hindade langust enam ei tule, kuid oodatud hinnatõus lükkub tooraineturul kaugemasse tulevikku.

Brasiilia reaali devalveerimise mõju finantsturgudele on raske hinnata. Möödunud nädalal puhkenud finantskriis erineb Kagu-Aasia omast selle poolest, et sellist arengut oodati ning võib oletada, et selleks oldi paremini valmis.

Kuna tegemist on areneva turuga, siis tõstab Lõuna-Ameerikas toimuv institutsionaalsete investorite silmis ka teiste arenevate turgude, sh Eesti, riskimäära. See omakorda kergitab Eestile laenatava raha hinda.

Eriti aktiivselt Eesti pangad aga praegu väljast raha sisse ei laena. Intressitaseme alanemist igatahes praegune olukord ei soosi ja see ongi Eestile kõige halvem. Kõrge intressitase aga võib suurendada otseinvesteeringute mahtu, mis aitab ettevõtetel laenuturul valitsevat halba perioodi paremini üle elada.

Analüütikud ennustavad, et suureneb spekulantide surve valuutakomitee süsteemile tuginevate rahvusvaluutade vastu. Senised kriisid on jällegi näidanud just valuutakomitee head vastupanuvõimet. Toimetuse arvates oli sügisel Eesti krooni devalveerimise oht suurem kui praegu.

Eestiga seoses on veel räägitud Telekomi aktsiate avaliku müügi ebaõnnestumisest. Siin võib aga areng olla vastupidine. Brasiilia sündmustest ära hirmutatud investorid otsivad uusi investeerimisvõimalusi ja Eesti Telekom võib olla üks pisike alternatiiv.

Hetkel kuum