Kaja Koovit • 17. jaanuar 1999 kell 22:00

Eestile kujutab ohtu kriisi levik Aasiasse

«Eesti ettevõtjal on aega Brasiilia kriisi edasist arengut jälgida, paanikaks ei ole praegu põhjust,» lausus peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Kui Ameerika mandri ettevõtjad on praegu otsese löögi all, siis Eestis on aega vähemalt pool aastat, prognoosis ta.

Eesti majandusest ja ettevõtjate huvidest on pool seotud Euroopa Liidu riikidega, mis on kompaktne piirkond ja välismaailmast suhteliselt sõltumatu, rääkis Vitsur.

Brasiilia valuuta nõrgenemine mõjutab Ameerika mandri riikide majandust ja sealse ostujõu langemine muudab ka Ameerika turule eksportimise kallimaks. USAst ostetavad kaubad peaksid aga dollari osalise nõrgenemise mõjul odavnema, mille tulemusel inflatsioon väheneb ja elu muutub odavamaks.

Merita Nordbankeni finantsturgude analüütik Tommi Salminen lausus reedel, et kui Brasiilia kriis jääb lokaalseks ega kandu üle terve Ameerika mandri, ei juhtu Euroopa turgudel midagi. USA dollari kurss kõikus reedel ligi protsendi ulatuses, kuid tugevnes päeva lõpuks. Ameerika turgude sulgedes maksis üks dollar 13,54 Eesti krooni.

Ühispanga kapitaliturgude strateeg Aivo Kangus märkis samas, et tõenäoliselt ei jää Brasiilia finantskriis lühiajaliseks ja selle mõju kandub odavate kaupade kaudu ka arenenud riikidesse.

Olukorra maailmamajanduses muudab tõsisemaks oht, et rahakriis kandub edasi New Yorki ja sealtkaudu ka Kagu-Aasia ja Jaapani aktsiaturgudele. Selle stsenaariumi käivitumisel leviks uus kriisilaine kõigile arenevatele turgudele.«Sel juhul saaksime kriisi levimist mõõta tundidega,» lausus Heido Vitsur.

Tommi Salminen pidas tõenäosust, et Brasiilia rahanduskriis kandub edasi Aasiasse väiksemaks kui 50 protsenti.

Ühispanga suurosaniku, Skandinaviska Enskilda Bankeni Kesk-Euroopa ja Balti riikide analüüsiosakonna juhataja Alo Muldre ütles, et peamine oht on välisinvestorite usalduse kadumine kõigi arenevate turgude suhtes, mis võib vähendada nendesse riikidesse tehtavaid otseinvesteeringuid ja tõsta laenuraha hinda. Välisinvesteeringute vähenemine suurendaks omakorda Eesti jooksevkonto puudujääki.

Heido Vitsuri sõnul on põhjendamatu kartus, et Brasiilia kriisi mõjul tuleks Eesti krooni devalveerida. Eesti krooni suhtes kehtiv valuutakomitee süsteem on tema sõnul kriisidele vastupidav, mida kinnitas ka Hongkongi dollar Kagu-Aasia kriisi ajal.

Eesti rahaturu intressitasemete tõusu lähiajal analüütikud ei prognoosi, sest kohalikud pangad pole rahakriisis ja praeguse intressitasemete languse tingis välisraha tulek pankade aktsiakapitali, mitte laenuraha.

Hansapanga juhatuse liige Erkki Raasuke märkis, et Eesti pankade valuutapositsioonid lubavad rahulikult välja kannatada ka paari miljardi krooni suurused spekulatsioonid Eesti krooni vastu. Praegu ei ole märgata mingit spekulatsioonide aktiivsuse suurenemist krooni suhtes, kinnitas Raasuke.

Aivo Kangus lausus, et tõenäoliselt ei tulegi suurt spekulatsioonide lainet krooni vastu, sest Eesti turu väiksust arvestades on odavam spekuleerida suuremate riikide, nagu Argentina, Mehhiko ja Venezuela valuutaga.

Hetkel kuum