Silva Männik • 17 jaanuar 1999

Eriliste teenetega eestlane

Lootes pärast ebaõnnestumisi Moskvas Singapuri tööstuskontsernile Tolaram endise NSV Liidu territooriumilt investeeringuteks soodsat pinnast leida, käis Sonny Aswani läbi kõik liiduvabariigid peale Eesti -- liiga väike ja kauge. Kuna vennasvabariigid ei ahvatlenud, tuli Aswani 1994. aastal lõpuks Eestisse, kus just erastatav tekstiilivabrik Balti Manufaktuur ostjat ootas.

Viimase jõuline areng Baltex 2000 nime all andis Aswanile kindluse võtta endale risk taaskäivitada pankrotistunud Kehra paberivabrik, Sindi tekstiilivabrik ning Viljandi Mistra Viva.

Nüüd pööritavad Aswani juhitavad Tolaram Grupile kuuluvad ettevõtted Eestis 0,7 miljardit krooni aastas. Aswani on toonud Eestisse investeeringuid 863 miljoni krooni eest ja lubab järgneval kolmel aastal veel teist sama palju.

Need numbrid koos valitsuse auhindadega töökohtade loomise ja Eesti tutvustamise eest tõid Aswanile soovitud Eesti kodakondsuse, mille peamiseks eeliseks Indoneesia omaga võrreldes on viisavaba reisimine mitmel pool Euroopas.

Ilmselt on Eesti Aswanile nii omaseks saanud, et soov siia elama asuda kaalus üles Indoneesia kodakondsuse, mõtiskleb migratsiooniameti kodakondsuse osakonna juhataja Koidu Mesilane värske Eesti kodaniku motiivide üle.

Eesti maine tõstmise eest on kodakondsus kingitud valdavalt kultuuritegelastele, äriteened on selleni viinud vaid Aswani ja tema partneri Kripa Shankar Tripathi.

12 aastat mööda maailma rännanud Aswani alustas nüüd päris enda kodu ehitamist. Seni Tabasalus tuttavate maja üüriv Aswanide perekond loodab kevadel samasse kanti ehitatavasse majja kolida.

Uue kodu seinte vahel hakkab aga endiselt kostuma indoneesia keel, et kaks last oma emakeelt ei unustaks. Tegelikult on nemad siinse eluga kõige rohkem harjunud ning räägivad vabalt ka eesti keelt. Aswani ei välista, et paari aasta pärast vahetavad poeg ja tütar rahvusvahelise kooli eesti kooli vastu.

Lapsed ja kiire elutempo ei näi üksteist segavat. Hiljuti 60 miljoni krooni eest valminud Al Mare tervisekeskuse ehitustöid juhtinud Jaan Mäe meenutab, kuidas töödel nõudlikku pilku peal hoidev Aswani mõnikord ka laupäeviti koos lastega ehituselt läbi astus.

Peale Tabasalu maja Aswani suurematest isiklikest kinnisvaravaldustest ei unista. «Arvan, et ma olen üsna erinev,» ütleb Aswani naeratusega.

Hilisemast jutust selgub, et mees on pettunud Eesti suurärimeeste kinnisvarakultuse tõttu, mida toetavad ka pangad. Eelmise aasta majanduskriisi põhjustas just kinnisvara- ja börsilaenude kultus, tööstuse ja tootmise mõttest eriti aru ei saadud, räägib Aswani, meenutades, kuidas ta Kehra tselluloositehase käivitamiseks tulutult pankade lävepakke kulutas. «Nüüd on see meie kõige tulusam ettevõtmine,» muigab ta.

Unustades oma reserveeritud oleku, väljendab Aswani üha häälekamalt pahameelt riigi passiivsuse üle kohaliku tööstuse jaluleaitamisel ja välisinvestorite ligimeelitamisel. Värske Eesti kodanik vahetab Eestist rääkides sujuvalt sõna «meie» «teie» vastu.

Kurbusega vaatan, kuidas eestlased oma ainust loodusvara -- metsa -- töötlemata kujul välja veavad, kõneleb Aswani. «Isegi nii lihtsat asja kui tualettpaber importisite te sisse, ma ei suuda seda uskuda,» koputab Aswani Tolarami värske ekspordiartikli Daisy tualettpaberi rullile.

Sellisel kujul on metsaekspordil väliskaubanduses kuuekordne väärtus, lisab mees, kelle juhitav tööstusgrupp vähendab Eesti jooksevkonto defitsiiti ühe protsendi võrra.

Aswani soovitab Singapurist õppida, kes omal ajal töötlemata metsa eksportida ei lubanud. Lõpuks rehmab mees käega ja avaldab lootust, et järgmine valitsus võtab aru pähe ning hakkab Eesti tööstust edendama ja liigliberaalsust ohjama.

Välisinvesteeringute agentuuri tegevdirektor Agu Remmelg peab Aswanit teistest välisinvestoritest erinevaks, sest ta ei mõtle ainult enda ettevõtmistele, vaid kogu Eesti arengule ja tutvustamisele.

Liberaalsuse nahka läks ka Aswani tööstus- ja tehnoloogiapargi rajamise idee Tondile. Selle asemel, et valitsuse toetusega tööstuskeskusele alus panna, tehakse Tondi linnajaole oksjon ning kohalikud rikkad ärimehed ostavad selle ära, kirjeldab Aswani. «Te mõtlete ainult lühiajalisele rahale,» lausub ta.

Aswani ei jäta aga jonni ja üritab tselluloositööstuse ja tehnoloogiapargi rajamise ellu viia.

Ligi miljard dollarit vajav tselluloosiprojekt tundub raskemini ellu viidav kui odavam tehnoloogiapark, räägib Remmelg, kes Aswani edus ei kahtle.

Hetkel kuum