Kristi Malmberg • 17 jaanuar 1999

Keskerakonnal on kolmandik raha kulutatud

Keskerakonna telereklaam jookseb jaanuari algusest ja erakonna peasekretäri Küllo Arjakase sõnul on kavas reklaami näitamist jätkata ka veebruaris.

Paari riigikogu liikme hinnangul on Keskerakonnal juba enne üldise valimiskampaania algust kulunud miljon krooni nii varase telereklaami kui plakatite peale, millel kutsutakse naisi erakonnaga ühinema.

«Kõik oleneb sellest, millal ja kuidas reklaamleping sõlmida,» selgitas Arjakas. «Teised erakonnad kuhjavad kogu reklaami veebruarisse, meie otsustasime veidi hajutada.» Telereklaamiks kuluvad summad jäävad Arjakase kinnitusel poole miljoni krooni sisse.

Keskerakonna poliitilise sekretäri Sven Mikseri selgitusel ei kavatse nad telereklaami päris valimisteni lasta. «Igaühel on oma ajastus,» ütles ta. «Plakatireklaamiga alustame teistega samal ajal.»

«Avalikustame oma sponsorid vastavalt seadusele pärast valimisi ning olen päris kindel, et rahaallikate päritolu osas meile midagi ette heita ei ole,» kinnitas Mikser, kelle väitel on erakonna valimiseelarve umbes 3 miljonit krooni ehk sama palju kui enamikul teistel parteidel.

Seekordsete riigikogu valimiste kampaania algus venib mitme poliitiku hinnangul 1995. aasta valimistega võrreldes ligi kuu aega. «See tuleneb asjaolust, et raha on vähem kui eelmiste valimiste aegu,» nentis Koonderakonna valimistoimkonna juht Aivar Ojavere, lisades, et Keskerakonnaga ei jõua ükski teine partei sammu pidada.

Erakondade valimisreklaamid tele- ja raadiokanalite jaoks on põhisosas valmis ja plakatid trükitud. 21. jaanuariks peavad olema valimiskomisjonile esitatud valimisnimekirjad ja reklaamikampaaniaga kavatsevad erakonnad alustada jaanuari lõpus-veebruari alguses.

«Visuaalne kõrghetk valimisreklaami osas peaks saabuma mõni nädal enne valimisi,» ütles Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson, kelle hinnangul pole meeletul hulgal valimisreklaamil ka erilist efekti.

«Kui teha kümme korda rohkem reklaami, saab juurde võib-olla vaid kümnendikprotsendi hääli,» väitis Jürgenson. «Põhiline häältekogumine toimub ikkagi valimistevahelisel ajal oma tegevuse kaudu.»

Jürgensoni kinnitusel Isamaaliit rahapuudust ei kannata, kuid kindlasti on positiivne tendents see, et ettevõtjad on hakanud rohkem oma kulutusi jälgima.

Rahvaerakonna peasekretäri Indrek Kanniku sõnul on seekordsetele valimistele iseloomulik ka see, et erakondadel reeglina pole ühte või kahte suursponsorit, sest väga suuri summasid ei taha enam keegi välja käia.

Küll on erakondadel aga kombeks, et valimisnimekirja eesotsas olijad toetavad valimiskassat. Enamiku parteide puhul lähtutakse südametunnistusest ja võimalustest, kuid Maarahva erakonna nimekirja esikümme maksab igaüks 100 000 krooni ja Isamaaliidu esimesed 25 maksavad 13 000 krooni.

Hetkel kuum