18. jaanuar 1999 kell 22:00

Kurvad arvud suurenevad veelgi

Kuritegude arvu suurenemine ja kuritegevuse suurenemine ei ole päriselt sünonüümid. Üksnes registreeritud kuritegude arvu suurenemise alusel on liiga julge väita, et kuritegevus on samavõrra suurenenud.

Esmapilgul võib tunduda paradoksaalne, et politsei töö paranemine toob kaasa registreeritud kuritegude arvu suurenemise. See aga on nii, sest avastatakse ka neid kuritegusid, mille kohta kannatanu avaldust ei esitanudki. Eriti puudutab see majandus-, ametialaseid- ja narkokuritegusid.

Kuritegevuse arengus võib täheldada tõusu ja languse vaheldumist. Praegu on tõusuaeg ja seega tõepoolest paratamatus, et kuritegude arv sel ja järgmiselgi aastal suureneb. Kas just nii oluliselt kui eelmisel aastal, on omaette küsimus.

Kuritegude arvu suurenemine on viimastel aastatel eriti märgatav varavastaste kuritegude osas. Sotsiaalprobleemide kõrval on siin määravaks, et seadusandlusega on loodud kurjategija soosimise, tema hea käekäigu eest hoolitsemise õhkkond. Samal ajal jäävad seadusekuulekad inimesed, ka kuritegudes kannatanud, praktiliselt tähelepanuta. Oma osa kuritegevuse kasvus on ka sellel, et kohtupidamine venib ja kohtud teevad üldsusele mõistetamatuid õigeksmõistvaid otsuseid.

Karistamatuse õhkkond on tekkinud ka majanduses. Nii seda valdkonda reguleeriv kui ka kriminaalseadus on eriti lünklikud ja võimaldavad erinevaid tõlgendusi.

Arvestades kõike eelöeldut, lisaks puudusi politsei töös ja majanduslikku ebastabiilsust, tuleb karta võimalust, et kuritegevus kasvab üle ühiskonna taluvuspiiri. Siis võivad hakata tekkima kodanike omaalgatuslikud kaitseorganisatsioonid, mis hakkavad kuritegevuse vastu võitlema ebaseaduslike vahendite ja meetoditega.

Teisalt on kuritegevuse kasvu võimalik peatada siis, kui ühiskonnas jõutakse arusaamisele, et see pole ainult politsei ja kohtute, vaid kõigi probleem. Vaja on koostada kuritegevuse tõkestamise riiklik programm ja seda ka ellu viima hakata.

Autor: Karl Kolla

Hetkel kuum