Aili Kukumägi • 18 jaanuar 1999

Ligi 10% kalendritest viib eksiteele

Erinevalt nummerdatud nädalad on palju segadust külvanud.

Probleem tundub seda tõsisem, et näiteks üks tuntud reisibüroo, kartes enda mainet kahjustada, palus sellega seoses oma nime mitte mainida, kuigi ta ise oli kannataja osas. Nimetatud turismifirma kasutas kingitud kalendrit.

Trükikoja Lakrito juhatuse esimehe Tõnu Laidla hinnangul on Eestis ligi 10% selle aasta kalendrite nädalatest eksitavalt nummerdatud.

Ärisuhetes, eriti välisfirmade puhul, räägitakse tihti reisijate või kauba saabumisest-lähetamisest nädala, mitte kuupäeva numbri järgi. Ka kauba tarnetellimuse kinnitustele märgitakse aasta/nädal, näiteks 98/27.

Kui kokkulepitud nädala alguse kuupäeva üle ei kontrollita, võib Eesti firma minna kaubale või reisijatele seitse päeva varem vastu. Laopinna plaan tuleb uuesti koostada ja palju muidki arusaamatusi lahendada.

Niisuguste murede vältimiseks juhindutakse maailmas ISO standardist, mille järgi loetakse iga aasta esimeseks seda nädalat, milles on aasta esimene neljapäev. Nii näiteks algab tänavu esimene nädal 4. jaanuaril.

Rahva Raamatu kauplusest öeldi, et Perioodika kirjastus ja BürooDisain on oma eksitusest aru saanud. Perioodika on vea parandanud ning BürooDisain lasi oma vigaste kalendrite hinna alla.

Rahva Raamatu kauplus ja Õismäe raamatukauplus on kalendreid tagasi ostnud.

Eksitud ei ole mitte ainult jaemüüki läinud kalendrite nädalate nummerdamisega, vaid ka eritellimusel tehtud kalendritega. Seejuures on apsu läbi lasknud nii mõnedki tuntud trükikojad.

Samas väidab OÜ Disainikorp, kes Lindaliini tellimusel kalendreid trükkis, et firma poole on just tänuga pöördutud: «Ometigi üks kalender, mille aasta esimene päev kuulub esimesse nädalasse.» Pretensioone ei ole Disainikorpile veel keegi esitanud.

Tõnu Laidla arvab, et trükikodasid ei saa trükitöö sisu eest vastutama panna. Tellija kontrollib proovitöö üle ja võtab sellega vastutuse enda peale.

Samas ei saa lugeda ka reisibüroo või muu ettevõtte ülesandeks kalendri trükkimise aluste uurimist. Igaüks peaks eelkõige oma valdkonna eest vastutama.

Soomes peetakse kalendri sisu õigsust nii oluliseks, et kuni 1995. aastani võis kalendreid välja anda ainult Helsingi ülikooli loaga. Nimepäevade trükkimist kontrollitakse tänagi.

Tõnu Laidla arvates võiks Eestiski mõni institutsioon võtta mõneks ajaks enda peale vastutuse kalendrite sisu õigsuse üle. Huupi on eelnenudki aastatel trükitud.

Hetkel kuum