Toomas Truuverk • 18 jaanuar 1999

Pangad üllatasid suurte kahjumitega

Pankade viletsatest majandustulemustest hoolimata tegid aktsiate hinnad Tallinna börsil tagasihoidliku käibe juures eile läbi väikese tõusu. Enamkaubeldavate aktsiate keskmist hinnaliikumist näitav ÄP indeks kerkis päevaga 2,8%, 269,79 punktile.

On raske uskuda, et sisemist informatsiooni mitteomavad investorid oleks ette näinud Ühispanga 151 miljoni kroonist ja Hansapanga 53 miljoni kroonist detsembrikuu kahjumit. Nii suured kaotused olid üllatavad vaatamata novembrikuu suurtele kahjumitele.

Seda üllatavam on, et pärast tulemuste avaldamist tegi turg jõulise tõusu. Taas sai seega kinnitust fakt, et teinekord võib negatiivne teadmine mõjuda turule paremini kui teadmatus.

Pankade viimaste kuude kahjumite üks iseloomulike jooni on, et nad on absoluutselt prognoosimatud ja seetõttu saab ilma siseinfot kasutamata teha vaid väga üldisi ennustusi. Prognoosimatuse väide tugineb asjaolule, et kahjumid tulenevad rohkem arvestusmeetoditest kui tegelikest asjaoludest. Kahjuminumber tuleneb sellest, kui suures mahus otsustab üks või teine pank oma bilanssi korrastada (nõudeid provisjoneerida või investeeringuid maha kanda).

Ühispank tegi suuremahulise provisjoni möödunud aastal kolmel korral: juuni lõpus, kui kandis maha esimese kuue kuu kasumi, novembris -- kahjum 130 mln kr, detsembris -- kahjum 151 mln kr. Kui varasematel kordadel on kommentaaridest läbi jooksnud arvamus, et nüüd on bilanss puhastatud ja edaspidi on sellevõrra lihtsam, siis praegu keegi midagi sellist vaevalt väita julgeb.

Ka Hansapanga 50 mln kroonine kahjum tulenes suuresti laenuportfelli provisjoneerimisest (ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kasvasid bilansis 70 mln krooni võrra). Arvata võib, et laenuportfellid valmistavad pankadele peavalu ka järgmistel perioodidel ja laenukahjumid järjest kasvavad. Olukorra lahendus peitub majanduse üldises arengus. Seni, kuni jätkub depressioon, on ettevõtted hädas laenudega ja pangad ettevõtetega.

Hetkel kuum