ASi Tansar juhatuse esimees Andres Madalik ütles, et pärast kuritegu, mis pandi toime liisitud roolõikusmasina kallal, maksis Seesam firmale välja vaid kolmandiku tekitatud kahjust. Pea aasta aega tagasi roolõikusmasina hüdrosüsteemi puistatud liiv tekitas Tansarile kahju 130 000 krooni, kindlustusselts hüvitas üle poole aasta hiljem vaid 41 000 krooni.
Hüvitise väljamaksmise aluseks võttis Seesam roolõikusmasina kindlustusväärtuse asemel kindlustust mittepuudutava liisinglepingu jääkväärtuse.
Tansarile liisinguteenust pakkunud Eesti Tööstusliisingu jurist Kätlin Põlluste ütles, et sellist juhust, kus kindlustushüvitise aluseks oleks võetud liisinglepingu jääkväärtus, pole varem olnud. «Hüvitise maksmisel tuleb lähtuda ikka kindlustusväärtusest,» leidis Põlluste.
Seesami kahjukäsitleja Merle Lindre ütles, et kindlustusseltsil on alust arvata, et seadmerikke hüvitist püüab Tansar saada vandalismikindlustusele viidates. Ekspertiis kindlustuspettust tuvastada ei suutnud.
«Ma ei oleks iial nende pisiasjade kallal norima hakanud, kui kõik õnnetuse asjaolud oleksid olnud selged,» rääkis Lindre. Ta nõustus, et Tansar võib kahjuhüvitise nõudes kohtu poole pöörduda.
Kahjukäsitluse ASi jurist Olavi-Jüri Luik ütles, et kui kindlustuspettust pole suudetud tõestada, on klient õige ja kindlustusselts peab tema nõude hüvitama.
Kindlustusinspektsiooni direktori asetäitja Kaido Tropp lisas, et kindlustusselts võib konkreetseid põhjendusi tuues osalise väljamaksega piirduda. Kas see on põhjendatud ning milline hüvitise suurus aluseks võetakse, peab kohus välja selgitama, sõnas Tropp.