Kristi Malmberg • 18 jaanuar 1999

Suurpangad kahjumi keerises

Ühispanga asepresidendi Ülo Suurkase kinnitusel tuli enamik eelmise aasta kahjumist -- 225 miljonit krooni -- panga väärtpaberitehingutest. Pank on lisaks provisjoneerinud ebatõenäoliselt laekuvaid laene 337,3 miljoni krooni eest, mis on ligi kolm korda rohkem kui aasta tagasi.

Ühispanga kapitaliturgude strateeg Aivo Kangus tunnistas, et väärtpaberikahjumi põhjus oli oskamatus ette näha Venemaal ja Aasias toimuma hakkavaid kiireid muutusi. «Ka paljudel teistel pankadel oli eurovõlakirju ja muid väärtpabereid, mis mõnele neist ka saatuslikuks said,» märkis Kangus.

«Nii suur ei saa kahjum enam tulla, sest loodame majanduskeskkonna stabiliseerumisele,» prognoosis Ülo Suurkask tänavusi tulemusi. «Kui ettevõtete pankrotid aga jätkuvad ja laenutagatiste väärtus väheneb, peame veelgi halbade laenude osakaalu suurendama,» lisas ta samas.

Ühispanga suure aktsiakahjumi korvas osaliselt Rootsi Skandinaviska Enskilda Bankeni investeering Ühispanka eelmise aasta lõpus. Rootslaste suurosaluse omandamine tõi Ühispangale juurde täiendavad 600 miljonit krooni, sellest läks aktsiakapitali 150 miljonit krooni.

Hansapanga eelmise aasta kasum oli auditeerimata andmetel 50,3 miljonit krooni, detsembris sai pank 53 miljonit krooni kahjumit. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude summa kasvas Hansapangas aasta lõpuks 396,3 miljonile kroonile.

Eesti kommertspangad jäid eelmisel aastal kokku 498,5 miljoni krooniga kahjumisse, mis moodustab 7,5 protsenti nende omakapitalist. Ühispanga järel oli suuruselt teine kahjum Optiva Pangal -- 256 miljonit krooni.

Rootsi Handelsbankeni asepresident Bo Kragh nimetas eelmist aastat kõigi Balti riikide pankade jaoks raskeks. «Probleemne oli see ka mõnegi teise Euroopa panga jaoks, eriti neile, kellel on sidemed Venemaaga,» ütles Kragh.

Kragh ei pidanud samas Ühispanga kahjumit üllatavalt suureks. «Üllatav oleks hoopis see, kui mõni Eesti pank teataks suurest kasumist,» lausus ta.

Käesolev aasta ei lõpe Eesti pankadele Kraghi hinnangul ehk mitte nii suure kahjumiga, kuid see sõltub pankade endi käitumisest.

Riskide vähendamiseks on Ühispank täielikult lõpetanud repotehingud klientidega.

Ülo Suurkask lausus, et aktsiate likviidsus on praegu väga väike ja ka klientidel endil puudub nende tehingute vastu huvi.

Peaministri majandusnõuniku Heino Viigi hinnangul ei tähenda 290 miljoni kroonine aastakahjum tugeva välisosanikuga pangale midagi hävitavat. «Nüüd on neil bilanss põhjalikult puhastatud,» kommenteeris varem Hoiupangas töötanud valitsusnõunik Ühispanga aastatulemusi.

«Samas jääb üles bilansiväline nõue halbade laenude suhtes ja see raha võib Ühispangale osaliselt tagasi tulla,» lisas Viik.

Viigi kinnitusel ei tulnud Ühispanga suur kahjum kellelegi uudisena ja seetõttu on ka väheusutav, et toimuks olulisi muutusi Ühispanga aktsia hinnas.

Ühispanga aktsia hind kallines Tallinna börsil peaaegu protsendi võrra 21 kroonini. Aktsia käive oli 2,1 miljonit krooni ja ta oli enimkaubeldud aktsia börsil.

Hetkel kuum