18 jaanuar 1999

Transpordifirmad esitavad vigaseid tarnetingimusi

Eesti praktikas on ekspedeerijate/vedajate hinnapakkumistes sisalduv tarnetingimus küllalt sageli vigane, tekitades arusaamatusi ja mitmetitõlgendamist (Vt ka Äripäev 22. 12.1998).

- Näide: FCA 005 Tallinna terminaal -- CPT 012 St Peterburgi terminaal.

Toodud näite puhul on tegemist Combitermsi tarneklauslitega. Combitermsi tarneklauslite näol on tegemist ostja ja müüja vahelise tarnekulude jaotuse osas (alapunktid A 6 Incoterms 1990 kogumikus) detailiseeritud Incotermsi tarneklauslitega. Praktikas jäävad keerulisemate tarneskeemide puhul Incotermsi klauslite tarnekulude jaotust käsitlevad osad liiga üldsõnaliseks, sest pole võimalik täpselt välja lugeda, milliste tarnekulude eest maksab üks või teine lepingu osapool.

Combitermsi puhul on tarnekulud koondatud 16 kulugrupiks. Iga tarneklausli puhul on kindlaks määratud, milliste kulugruppide eest maksab ostja, milliste eest müüja.

Combitermsi tarneklausleid väljendatakse kolmekohalise numbrikoodiga, millele järgneb selle Incotermsi lühend, mille järgset tarnekulude jaotust antud nubrikood täpsustab (nt 019 DDU).

005 FCA: free carrier (named terminal) klausel tähendab, et müüja on tarnekohustuse täitnud, kui ta on toimetanud kauba ostja poolt nimetatud ekspedeerija/vedaja terminaali ja korraldanud ekspordi ja eksporditolliformaalsused.

012 CPT: carriage paid to (named terminal) klausel tähendab, et müüja sõlmib oma kulul veolepingu kauba veoks kokkulepitud terminaali ja tasub kauba mahalaadimise eest terminaalis. Terminaali all mõistetakse veoseterminaali, raudteejaama, sadamakaid/ladu, lennujaama; tavaliselt tähendab see tollirajatistega terminaali (näiteks tolliladu, tolliterminaal) impordiriigis.

Lisaks korraldab müüja ekspordi ja eksporditolliformaalsused koos kõigi kaasnevate kuludega. Kaupade kadumise ja kahjustumise risk ja kõik veolepinguga mitteseonduvad kulud lähevad üle ostjale, kui need on üle antud vedaja käsutusse.

Toodud näite puhul on tarnetingimusega üritatud väljendada kaupade valdamise kahte üleminekut. 005 FCA -- 012 CPT kombinatsiooni puhul peetakse silmas, et saatja toimetab oma transpordiga kaubad ekspedeerija/vedaja terminaali, korraldab ekspordi ja eksporditolliformaalsused ning tasub kaupade veo eest kokkulepitud St Peterburgi tolliterminaali ja seal mahalaadimise eest.

Saatja poolt kaupade üleandmisel ekspedeerija/vedaja terminaali pole tegemist 005 FCA tarneklausliga, kuna saatja teeb oma kulul veolepingu ja maksab kaupade transpordi eest sihtpunkti sihtriigis. Hinnapakkumise järgi tegutseb saatja üheaegselt nii 005 FCA kui 012 CPT tarneklausli alusel.

Eelpool näitena toodud tarnetingimus kirjutatakse korrektse hinnapakkumisena järgmiselt:

- pealelaadimiskoht: Tallinn (ekspedeerimis/veofirma X terminaal);

- sihtpunkt: saaja Y St. Peterburgi terminaal;

- tarnetingimus: 012 CPT saaja Y St Peterburgi terminaal (Combiterms 1990).

Mida näitena toodud tarneklauslite kombinatsioonidega hinnapakkumises öelda tahetakse, on tarneala spetsialistidele pärast mõningat mõtisklemist arusaadav. Rahvusvahelises ärialases suhtlemises võidakse aga selliste tarnetingimuste esitamist võtta kui märki ebapiisavast erialasest kompetentsusest, umbes nagu õigekirjavigadega kirjutamist.

Autor: Ain Kiisler

Hetkel kuum