Andres Reimer • 19 jaanuar 1999

Eksport haarab riigi abi järele

Ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann tutvustas eile uuringufirmalt Saar Poll tellitud uurimust Eesti ekspordifirmadest, kust selgus, et suur osa Eesti ettevõtjaid on ekspordi arendamisel passiivsed. Ainult pooled uuringule vastanud ettevõtted on välja töötanud oma ekspordistrateegia ja vähem kui viiendikul ettevõtetest on oma ekspordi asjatundja.

ASi Elcoteq Tallinn tegevdirektor Ilmar Petersen ütles, et selgete ekspordialaste eesmärkide püstitamine on sageli Eesti ettevõtjate nõrk külg, sest kohalikud ettevõtjad pelgavad rahvusvahelisel turul valitsevat konkurentsi. «Sageli on eestlastel käsil millegi tegemine tervest talupojamõistusest lähtudes, kuid puudub perspektiivitunne,» sõnas Petersen.

«Eesti siseturg on nii väike, et ettevõtetel pole ellujäämiseks ekspordi arendamisele alternatiivi,» lisas ta. Elcoteq Tallinn ekspordib kogu oma toodangu.

Küsitletud 506 ettevõttest oli riiklikku ekspordiabi taotlenud 90 firmat, kellest abi sai 59. Ekspordiagentuur kasutab tänavu ettevõtjate rahvusvahelistel messidel osavõtu finantseerimiseks 13 mln krooni Euroopa Liidu abiorganisatsiooni Phare raha ja 16 mln krooni riigieelarve vahendeid.

Eelmisel aastal toetas riik eksporti 3 mln krooniga ja aasta varem 5 mln krooniga.

Ligi 40 protsenti Eesti ettevõtjatest kurdab vähest informeeritust ekspordivõimaluste kohta, kuid üksnes kümnendik küsitletuist tunneb puudust ekspordialastest koolitusprogrammidest.

Ligi pooled ettevõtjad on veendunud, et eksporti takistavad bürokraatlik tolli- ja maksupoliitika, riigi vähene toetus uudistoodangu juurutamisel ning bürokraatia riikliku ekspordiabi taotlemisel.

Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau ütles, et ettevõtte eksporditegevust on seni kõige rohkem takistanud piirangud tööjõu vabale liikumisele. «Sageli pole võimalik Eestisse tuua tootmises vajalikku asjatundjat, sest valitsus ei anna tööluba konkreetsele spetsialistile või tema perekonnaliikmetele,» sõnas Virkebau.

Suurem osa küsitletud ettevõtjatest avaldas arvamust, et Eesti ühinemisel maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO ja Euroopa Liiduga jäävad eksporditingimused samaks või leevenevad. Kolmandik Eesti ettevõtjatest on veendunud, et Eesti ühinemine rahvusvaheliste organisatsioonidega parandab ettevõtte ekspordivõimalusi.

Lea Kroonmanni sõnul on lähitulevikus Eesti edukamad eksporttööstusharud toiduaine-, mööbli-, elektritarvete-, rõivatööstus ning teenuste pakkumine.

Hetkel kuum