19 jaanuar 1999

Pangad plaasterdasid mulluseid haavu

Eesti kommertspankadele oli 1998. aasta raske. Turult kadus kuus panka: Maapank läks pankrotti, EVEA Panga suhtes algatati pankrotimenetlus, ERA Pangale kuulutati välja moratoorium, Hansapank võttis üle Hoiupanga, Ühispank Tallinna Panga ning Investeerimispank ja Forekspank sundliideti. Allesjäänud said kokku ligi poole miljardi kroonise kahjumi.

Pankade kehvad majandustulemused ei ole niivõrd tingitud üldisest halvast majanduskliimast, kuivõrd juhtimisvigadest ja pankurite kasuahnusest.

Jahenenud majanduskliimal on kahtlemata oma osa panganduskeskkonna halvenemises, kuid majandustulemused läksid miinusesse eelkõige pangajuhtide valede investeerimisotsuste ja sinisilmse laenujagamise tõttu. Põhitegevust ei peetud rentaabliks, järjest haarati uusi turge ja uusi kliente, paisutati väärtpaberi- ja laenuportfelle.

Kui vaadata 1997. aasta börsikrahhi, siis alalhoidlikud väikeinvestorid tõmbusid börsilt tagasi langusnähtude ilmnedes, pangad aga jätkasid tehingute sõlmimist, võtsid teadlikult riske lootuses, et turg peatselt jälle tõusma hakkab.

Ühispanga 290 miljoni kroonisest kahjumist tuli 225 miljonit just panga väärtpaberitehingutest. Veel pärast börsikrahhi, 1997. aasta lõpus sõlmis pank tehinguid, s.h Hüvitusfondiga, peites aktsiakahjumit, mis lõpuks kajastus möödunud aasta majandustulemustes.

Võib muidugi väita, et näiteks Vene kriisi ja selle mõju ulatust oli võimatu ette näha, sedagi, et pankuritel puudusid kogemused langusperioodil tegutsemiseks. Samas on loogiline, et firma, olgu finants- või muu asutus, kasutab eri oludes eri taktikat. Pangad seda ei teinud. Majanduskeskkonna halvenemisel muutus väärtpaberi- ja laenuportfelli paisutamine pankadele miinuseks ja suure kasumi asemel hakkasid pangad sama käitumismalli tõttu genereerima sama suurt kahjumit.

Pankade spekulatiivne kahjum võimendas omakorda majanduskriisi, samuti jäi klientidele laenuturg rohkem kui pooleks aastaks suletuks.

Neil pankadel, mille juhid käitusid halvasti, pole täna millegagi hõisata. Need pangad, mille juhid käitusid väga halvasti, on turult kadunud. On üks erand, Optiva Pank, mille moodustanud Investeerimis- ja Forekspangale on riik vead andestanud, pangale on antud teine võimalus, sedapuhku Eesti Panga rahaga riskida.

Ebatõenäoliselt laekuvate laenude summa on mõlemas suures pangas võrreldes möödunud aastaga kasvanud: Hansapangas on see 396,3 miljonit, moodustades 3,3% laenuportfellist. Ühispangal oli see protsent 4,4. 1997. aasta lõpus oli pankade sama näitaja 2% ringis. Analüütikute hinnangul peavad nad laenude parema kaitsmise huvides suurendama laenuprovisjone aasta alguses. Kui ettevõtete pankrotid jätkuvad ja laenutagatise väärtus kahaneb, suureneb halbade laenude osakaal veelgi.

Pangad on oma bilansid peaaegu puhtaks saanud. Rootslaste investeeringud Hansapanka ja Ühispanka on suurendanud pankade usaldusväärsust. Loodetavasti muudavad kehvad majandustulemused pangad ka konservatiivsemaks.

Hetkel kuum