Väinu Rozental • 20. jaanuar 1999
Jaga lugu:

Insenserist Estiko juhiks

Hellenurm tahab endast kunagi maha jätta kontserni, mille kindlus turul on tunduvalt suurem kui täna.

1996. aasta sügisel börsile tulnud Estiko on investorid läbi ajaloo suhteliselt külmaks jätnud. Kahe aasta taguselt kõrgeimalt tasemelt on ettevõtte aktsia tänaseks kukkunud üle kümne korra 5 kroonini.

Hellenurm, kes kaotas börsikrahhiga umbes kaks miljonit krooni, peab raha kaotust äripartnerite kaotusest väiksemaks. «Majanduse langus on räsinud ärimeeste suhteid,» tõdeb Hellenurm kurbusega.

Omaaegses Tartu kammivabrikus ehituse abitöölisena alustanud mees on tema enda sõnul karjääri teinud justkui iseenesest. «Küünarnukke pole ma selle nimel küll kunagi kasutanud,» räägib Hellenurm, kel piltlikult öeldes on Tartus kõige kõrgem töökoht. Tema üks kabinettidest asub plaskuks kutsutava Emajõe ärikeskuse kõrghoone tornis.

Hellenurm on alati tahtnud teha asju, mis erineksid varemtehtust. Tema eestvedamisel loodud ärikeskust kritiseeritakse kui valesti ajastatud ülemäärase raiskamise ja kahjumiprojekti näidist.

«Kui selle koha peal oleks olnud tavaline büroohoone, poleks sellele nii palju tähelepanu pööratud,» on Hellenurm veendunud.

Pilkupüüdev on ka Hellenurme eramu Tartus Soinaste tänavas. Aastaid tagasi ümbruskonnas tondilossina tuntud hoonet ehib nüüd miniatuurne kirikutorn ja ussikujutisega tuulelipp. «Tahtsin lihtsalt proovida, kuidas torne ehitatakse,» räägib Hellenurm.

Ehitust nimetab Hellenurm oma ainsaks hobiks. Kui tuhin peale tuleb, käib mees ka aeg-ajalt kala püüdmas või purjetamas. Rohkeid välisreise meenutavad erinevast materjalist naiste kujukesed kaminasimsil.

Hellenurm tunnistab, et täispikkuses puhkust pole ta kunagi välja võtnud. «Kontroll kontsernis toimuva üle ei tohi ära kaduda,» põhjendab ta.

Samas ei kurda töönarkomaanist tippjuht, kes pealegi on kirglik suitsetaja ja suur kohvisõber, sugugi tervise üle.

Hellenurme tervist kiidab ka tema klassivend Petseri keskkooli päevilt, Maarjamõisa haigla erakorralise kardioloogia osakonna arst Mart Kalder: «Patsiendina ei ole Kaljul olnud põhjust minu poole pöörduda.»

Lapsepõlvesõprade sõnul oli Hellenurm kooli ajal lahtise peaga poiss, kes armastas palju lugeda, kuid kes mingi ärivaistuga tollal küll silma ei paistnud.

Nüüdset Hellenurme iseloomustab aga kamraad Tartu Rotari klubist, ASi Tõnissoni Kinnisvara üks omanikke Tõnu Rüütel kui meest, kelle asjaajamised on vanuse kohta ameerikalikult kiired ja konkreetsed.

Hellenurmega koos ligi 40 aastat töötanud ASi Estiko Plastar tegevdirektor Virve Parve toob endisest peainsenerist rääkides välja tema head teadmised tootmistehnoloogia alal.

Hellenurm peab oma puuduseks vähest võõrkeeleoskust. Vene keel jäi külge sünnikohast Setumaalt. Soome keele omandamine oli aga omapärane.

Tehes koostööd Soome survevalufirmaga Sarvis, teenis Tartu plastmassitehas 1986. aastal 59 000 Soome marka, mille eest telliti soomlastelt koolituskursus. Kui Sarvise juht küsis kursuse lõppedes, kas on veel millegi vastu huvi, avaldas Hellenurm soovi teada saada, mis asi on aktsiaselts.

«Mulle kingiti Soome aktsiaseltsi seadus, mille ma tegin endale paremini selgeks, kui mõni ehk tunneb Eesti äriseadust,» pugistab Hellenurm naeru. Ta peab seda tõlketööd pöördepunktiks kapitalistiks saamisel.

Noorema põlvkonna Tartu ärimehed hindavad Hellenurme kui karmi käega ärimeest. Tema suurema möödalaskmisena nimetatakse seda, et Estiko hakkas tootmise asemel liiga agaralt kaubanduse ja kinnisvaraga tegelema. Kaheksast kauplusest koosneva SPARi keti, mida lisaks Emajõe ärikeskusele Estikoga kõigepealt seostatakse, otsustas Estiko juhatus viie aasta jooksul maha müüa.

Eesti tööandjate ja tööstuse keskliidu tegevdirektor Viljar Veskiväli, kes kohaliku tööstuse ministrina kureeris Tartu plastmassitehast, nendib, et Hellenurm raha tuulde ei loobi.

Hellenurm deklareeris üle-eelmise aasta tuluna 300 000 krooni. Talle kuulub kümnendik Estikost, mille bilansiline väärtus on 85 miljonit krooni. Tõsi, ettevõtte turuväärtus on ligi kolm korda väiksem.

Hellenurm sõidab Estikole kuuluva uue Volvoga. «Kui kaks korda nädalas Tallinna vahet sõidad, siis auto peab küll väga hea olema,» leiab ta.

Hellenurme elukaaslane Marju Abras töötab Estiko pearaamatupidajana. Poeg seaduslikust abielust Tarmo Hellenurm ostis kuu tagasi Estiko tütarfirma ASi Hollender, mis müüb eksklusiivparfümeeriat.

«Hellenurm ei karda olla lihtne inimene,» iseloomustab Estiko infojuht Ilona Leib. «Tal on hea omadus mitte peljata enda üle nalja visata.»

Pealtnäha vaoshoitud Hellenurm võib ootamatult ka mõne poisikeseliku krutski visata. Nii sokutas ta näiteks vene aja lõpus oma sõbra, OY Estiko-Kommerts AB Scandinavian Centeri omaniku Simo Wendelini reisikotti NLKP keskkomitee poliitbüroo liikmete värvilised postrid. Mõne aja pärast sõpra külastades oli Hellenurm üllatunud, nähes Wendelini kabineti seinal tuttavate piltide rida, mille keskel ilutses tema enda foto.

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum