20. jaanuar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Ujuvad sangpommid ja asjatundmatus

Avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanu koormavad riigikogu valimised, mida iseloomustavad ajakirjanike jätkuvad «ujuvad sangpommid»(vt Postimees. Kultuur, 03.06.1998), millest võib ka aru saada. Lugeja tähelepanu peab köitma. Kõrvale ei saa heita võimalust, et lugejat eksitatakse teadlikult lootuses, et küll mõni tegelane minu kavala eksimuse ikka üles võtab, mis annab jälle võimaluse astuda viljakasse (viljatusse) dialoogi.

Järjekordse ujuva sangpommi üle on põhjust «rõõmu» tunda BNSi kasutajatel ning «kadedust» konkurentidel. BNS on oma 18. jaanuari teadaandes andnud suurepärase terminoloogilise pärli, et Merita panga Tallinna filiaali bilansimaht ületas kaks miljardit krooni. Lisada võiks, et BNSi andmetel on Merita panga Tallinna filiaali bilansimaht kasvanud vähemalt viimase poole aasta jooksul. Sellised teadaanded saavad olla tingitud kas ajakirjanike ükskõiksest suhtumisest enda kirjutatusse, asjatundmatusest või laiskusest.

Minu väide põhineb järgneval:

- EV raamatupidamise seaduse § 3 järgi on bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab mingi kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase (s.o Eestis registreeritud juriidiline isik) vara, kohustusi ja omakapitali; omakapital on teatavasti raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvestatud tema kohustused;

- raamatupidamisseaduse § 3 järgi võrdub juriidilise isiku algne omakapitali väärtus omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga;

- Eesti Pank ei nõua filiaali asutamisel äriühingult aktsiakapitali sissemaksu;

- äriseaduse § 384 ütleb, et filiaal ei ole juriidiline isik, § 388 sätestab filiaali aruandluse põhimõtted, mille järgi peab filiaali juhataja hiljemalt kahe kuu jooksul esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande ning aruande filiaali tegevuse kohta.

Lühike kokkuvõte ja soovitus edaspidiseks. Esiteks on bilanss ja aktsiakapital omavahel seotud mõisted nagu meri ja kallas, st rääkides ühest, räägime ka teisest. Rääkides Merita panga Tallinna filiaali bilansist, eeldame samuti aktsia(oma)kapitali sissemakse olemasolu, mida Eesti Pank filiaali registreerimiseks ei nõua ja milleks filiaalil pole kohustust. Bilansimahu kasvust/kahanemisest saab ranges mõttes rääkida näiteks Ühispanga, Hansapanga või Krediidipanga puhul. Filiaali puhul on õigem rääkida hoiustemahu ja välja antud laenude mahu kasvust/kahanemisest.

Hoolimatu sõnade ja mõistete kasutus viib nende sisu hägustumiseni, mida nimetatakse infomüraks. See, mis on lubatud kollasele ajakirjandusele (kõnekeeles võib ju rääkida bilansist kui tasakaalust laiemas mõttes), pole lubatud soliidsele uudisteagentuurile.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt