Andres Reimer • 21 jaanuar 1999

Eesti ja Ukraina tõlgendavad lepet erinevalt

Ukraina välisminister Boriss Tarasjuk ütles eile pärast kohtumist president Lennart Meriga, et eestlased ei peaks nurisema Ukraina-poolsete vabakaubanduslepingu sätete rikkumiste üle, sest Eesti eksport on lepingu sõlmimise järel mitmekordistunud.

Protektsionistlikud meetmed on vabakaubanduslepinguga kooskõlas, ütles Lja?t?ev eile. Ta põhjendas Ukraina käitumist raske majandusliku olukorraga.

Eesti välisminister Raul Mälk ütles, et ta ei jaga ukrainlaste käsitlust vabakaubanduslepingust, mis lubab Eesti ettevõtjatele seada täiendavaid piiranguid.

Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk ütles, et Ukraina kehtestas lepingust hoolimata Eesti piimatoodetele tegelikust hinnast kaks korda kõrgema indikatiivhinna, mille alusel Ühinenud Meiereid peavad tasuma suuremat maksu. Soku sõnul maksab Eesti või ligi 27 krooni kilo, kuid Ukraina maksustab Eesti või 54kroonisest kilohinnast lähtudes. Ühinenud Meiereid ekspordib igal kuul Ukrainasse 200--400 t piimatooteid.

Kuna Eesti ja Ukraina pole saavutanud veterinaarlaborite vastastikust tunnustamist, peab Eesti eksportija igal aastal maksma sadu tuhandeid kroone Ukrainast veterinaareksperdi tellimiseks.

Rakvere lihakombinaadi ekspordidirektor Toomas Põld ütles, et ta ei soovi kommenteerida teid, kuidas kombinaadi toodangut Ukrainasse müüakse, sest Ukraina veterinaarametkonnad on keelanud Eesti viinerite, sardellide ja keeduvorsti sisseveo.

Hiiumaa kalaettevõtte Dagomar müügidirektor Mark Mägi ütles, et tema ettevõtte suhtes toimib vabakaubandusleping hästi.

Eesti ja Ukraina sõlmisid vabakaubanduslepingu 1995. aastal ning see jõustus 14. märtsil 1996.

Hetkel kuum