21 jaanuar 1999

Soomel on autopealinn vabasadamas

Ka Sillamäe vabatsooni eesmärgiks on olla lääne ja Venemaa vahel liikuvate kaupade ning tooraine vahelaoks või töötlemiskeskuseks.

«Lähete autode järele,» noogutavad Helsingi sadama tollitöötajad ja piirivalvurid mõistvalt vastuseks küsimusele, kuidas kiiremini Hankosse jõuda.

Sama nendib enesestmõistetavalt 12 000 elanikuga väikelinna bensiinijaama pidaja, kellelt tuntava Eesti aktsendiga pidevalt teed sadamasse küsitakse. Äratundmine ei tundu aga enam nii üllatavana, sest teel Hankosse kihutab keskmisest enam autotreilereid, valdavalt sadama poole tühjalt ja Helsingisse jälle täiskoormaga.

«Otse mööda suurt teed piki raudteega, kuni toll vastu tuleb,» annab tankla peremees suuna Hankosse jõudmiseks.

Valdavalt ühe- ja kahekorruseliste elumajade rajooni läbinud, jõuame metsa vahele, mis lõpeb sama äkki kui algaski. Ootamatult seisab ees «Stopp! Tollitsoon»-kirjadega märk langetatud tõkkepuu küljes. Silm haarab kõikjal aia sees seismas autosid, väljaspool tolliala ootavad tühjad autotreilerid oma koormat.

1960. aastate algul tänase tollipiiri lähimas ümbruses tegevust alustanud Hanko vabasadam sai õige hoo sisse 1965. aastal, laienedes kogu neemele.

Sel ajal kasvas Soomes hüppeliselt autokaubandus. Praegu tuuakse Soome aastas 133 000 autot, millest 100 000 Hanko sadama kaudu.

«Idee tuli sellest, et sadam üritas tollal leida lisategevust,» meenutab 21 aastat sadamat juhtinud Ralf Åström vabasadama algusaega, millest ta Helsingist tulnud mehena on kuulnud vaid eelkäijate jutu järgi. Soome imporditi idee Saksamaalt Hamburgi sadamast.

Hanko sadamat haldava Suomen Vapaasatama Oy aktsiatest kuulub viiendik Hanko linnale. Ettevõtte suurim osanik on kahe viiendiku osalusega perefirma Helkama Grupp esindaja Uuttera Oy, kes toob sadama kaudu Soome ja valmistab müügiks ette 15 automarki. Viiendikuga aktsiapakist on esindatud veel Nissani autode maaletooja Aro-Yhtymä, ülejäänud sadamas asuvail autofirmadel on väiksem osalus.

Automüüjate kasu vabasadamast põhineb lihtsal nüansil Soome riigi maksupoliitikas, mis kahekordistab autohinna sõiduki riiki toomise hetkel.

See tähendab, et kui auto importija on näiteks maksnud tootjatehasele auto hinna ja laevaga sadamasse toomise eest 50 000 marka, maksab ta sama palju ka riikliku automaksuna, selgitab Ralf Åström.

Vabasadam võimaldab maaletoojal lükata riigimaksu tasumine edasi ajani, mil auto müüdud. Kogu müügiks ettevalmistuse, mis tähendab tehases kaetud vaha lahtisulatamist, õlide ja määrdeainete kontrolli ja lisavarustuse paigaldamist, saab aga müügiootel autodele teha sadamas ilma ettevõtja raha maksude all kinni hoidmata.

Åströmi kontori vastas üle tee asub suurima aktsionäri Uuttera juhtkonna hoone. Uuttera toob Soome aastas kümneid tuhandeid sõidukeid, millest kaks kolmandikku läheb Venemaale.

«Täpseid numbreid ma öelda ei saa ja pildistada tohib vaid minu loal,» selgitab 60 töötajaga firma juhataja Matti Niemi kohe tutvuse alul mängureeglid, mida täites nõustub lubama oma territooriumile.

Niemi teab, millega ta riskib. Kümmekond aastat tagasi pildistas üks autojuht treileril olevaid uusi mudeleid, mida müügis veel polnud. Pärast pildi avaldamist ajakirjanduses toob autotehas senimaani toodangut Soome teiste sadamate kaudu.

Niemi viib meid autolattu, kus autosid kontrollitakse ja paigaldatakse lisaseadmeid. Tõsi, hetkel töö seisab seadusega ettenähtud kohvipausi tõttu.

Kõige kallimaid ja omapärasemaid lisasid tellivad Kasahstani naftapiirkonna autoostjad, märgib Åström. «Oleme pannud nii minikööke kui külmkappe,» räägib Niemi.

Kui oleme näinud ka autopesulat meenutavat vaha sulatamise töökoda, kus ligi saja kraadi juures sademete ja linnumusta eest kaitsev kiht autovärvilt maha sulab, võtame suuna kahe kilomeetri kaugusel asuva sadamakai poole. Teekonda palistavad autoplatsid ja koostehallid. Lisaks Uutterale asub vabasadamas veel viis autofirmat ja Venemaa kuullaagrite läände vedaja.

Sadamas seisab hetkel laev ja autode mahalaadimine käib täie hooga. Sarnaseid viissada autot mahutavaid laevu saabub sadamasse iga päev vähemalt üks. Suurim laev, mida mehed mäletavad, tuli aastate eest otse Nissani tehasest 4000 autoga ja selle tühjendamine kestis ühtejärge 7 tundi ja 15 minutit.

«Ei, ära siin ka pildista,» muudab Niemi hetk tagasi antud laevalt väljasõitvate autode pildistamisloa, sest laeva kõrval seisev treiler BMWdega ähvardab pildile jääda. «Lapimaale katsetustele sõitev uus mudel sõidab sadamast välja ööpimeduses,» selgitab ta teel kõrgendikule, millelt automarke võimatu eristada.

Mis saab siis, kui Sillamäe vabatsoon peaks samuti autodele keskenduma, sest Vene piir on lähemal, kipitab keelel. «Kindlasti on ta meile tugev võistleja,» tunnistab Åström.

«Kas Sillamäe sadam on valmis?» provotseerib Niemi. Ta on kindel, et niipea ei saa midagi juhtuda, sest kõigepealt on vaja rajatisi. Hanko vabasadama investeeringuteks hindavad nad kokku kuni miljard Soome marka. 1 mark on 2,63 krooni.

«Otsest kopeeringut ei ole, vabasadama idee isegi on ammu levinud,» viitab Silmet Grupi juhatuse esimees Neeme Jõgi eelmise sajandi teisest poolest tegutsevale Hamburgi vabasadamale. Hanko sadamaga aga on nii Jõgi, Silmet Grupi nõukogu esimees Tiit Vähi kui ka nõukogu liige Mehis Pilv tutvunud.

Erinevalt tollilaost võib vabatsoonis kaupa tükeldada või tema kuju muuta. Näiteks viiesaja kilose suhkrukoti või viiekilose võipaki võib vabatsoonis müügiks sobivasse kogusesse ümber pakkida. Selle ideoloogia järgi loodi aasta tagasi Eesti esimene vabatsoon Muugale, kus saab näiteks väetist väiksematesse kottidesse pakkida.

Vabatsooni järgmine aste on tootmine, kus antakse kaubale töötlemisega lisaväärtust. Siin loodab Sillamäe tänu Vene turu naabrusele meelitada investeeringuid, sest müüjal on turu lähedal vaja tugipunkti. Teha tugipunkt Venemaale on suur risk, järelikult on loogiline teha investeering piiri lähedale, kommenteerib Jõgi.

Samale turvalisuse aspektile rõhuvad vestluses ka Hanko sadama juhid. Siit ei ole ajaloo jooksul ühtegi autot kaduma läinud, kinnitavad nad.

Hanko vabasadamast väljudes märkab autosid peale laadivaid Venemaa treilerijuhte. «Kui te spioonid ei ole, tulge pildistage nii, et meie ka peale jääme,» aitavad nad otsida paremat võttenurka. Kui laadung peale saab, ootab mehi 1265 kilomeetri pikkune sõit Moskvasse.

Sillamäelt Moskvasse on teekond lühem paarisaja kilomeetri võrra, aga näiteks Peterburi on Sillamäelt kolm korda vähem maad kui Hankost.

Autor: Koit Luus

Hetkel kuum