24 jaanuar 1999

Algab riigi suurim aktsiamüük

Eesti Telekomi aktsia hind, mis BNSi andmeil on 67--85 krooni, määrati nõustaja ning potentsiaalsete investorite hinnangute põhjal.

Eelnevalt on analüütikud väljendanud hinna suhtes isegi optimistlikumaid arvamusi.

Hollandi ING pangandusgruppi kuuluv Soome investeerimisfirma BBL Finland prognoosib Telekomi aktsia hinnaks 78--90 krooni ehk peab Eesti Telekomi kuni viiendiku odavamaks kui on teised börsil noteeritud Ida-Euroopa telekommunikatsioonifirmad. Investeerimispank Credit Suisse First Boston hindab aktsia hinna lausa 98--117 kroonile.

Isegi kui praegustes Tallinna börsi ettevõtetes pettunud investorid avalikus müügis Telekomi aktsia hinna võimaliku laeni tõstavad, prognoositakse Telekomi aktsiale järelturul tõusu. Siinkohal viidatakse Soome Sonera ja teiste telekomide erastamisele, kus aktsia hind börsil on tõusnud.

Kui analüütikute arvamus, et Telekomi hind tõuseb järelturul kiirelt umbes saja kroonini, tõeks osutub, on mõttekas aktsiat osta eesmärgiga see hiljem kallimalt maha müüa.

Eesti Telekomi tütarfirmad Eesti Telefon ja Eesti Mobiiltelefon (EMT) on Eesti ühed suurimad rahamasinad.

Eesti Telefon sai mullu kasumit umbes 250 miljonit krooni, millest vähemalt kolmandik makstakse dividendideks. 1997. aasta kasumist maksti dividendideks koguni pool.

Selle aasta maikuust hakkab kehtima kõne alustamistasu, mis suurendab Eesti Telefoni tulu umbes 100 miljoni krooni võrra. See, mis pole kasulik kliendile, on kasulik aktsionärile.

Lisaväärtuseks tuleb pidada ka Eesti Telefoni voli kuni aastani 2001 monopoolseid õigusi nautida. Seega ei ole kliendil võimalik endale teist fiksvõrku pakkuvat firmat veel niipea valida.

Kontsessioonileping kehtib isegi teenustes, millele ta justkui kehtima ei peaks. Näiteks ei anna imelikke põhjendusi toov teede- ja sideministeerium Levicomile litsentsi lokaalset telefonivõrku ehitada.

EMT mullune kasum oli juhatuse esimehe Tõnu Tee hinnangul umbes 300 miljonit krooni, mis on 1997. aasta omast suurem. Inimesed ei ole loobunud privileegist helistada ning teevad seda üha rohkem, mis ühest küljest tähendab küll nende endi rahakoti tühjenemist, kuid teisalt lisaraha aktsionäridele.

EMT elu ei ole nii ilus kui Eesti Telefoni oma, sest turg on pikemat aega vaba ning töötavad ka kaks teist mobiilioperaatorit -- Radiolinja Eesti ja Q GSM kaubamärki kasutav Ritabell. Siiski ei suuda nad EMT kliente olulisel määral endale võtta.

Q GSM tuli turule tugeva dumpingkapmaaniaga ning püüdis hindu alla lüüa, kuid efekt jäi saavutamata -- mobiiltelefoni kasutajate arv küll suurenes, kuid EMT jätkas võidukäiku vanade hindade juures. Q GSM töötab senini kahjumiga.

Võib arvata, et pärast Eesti Telefoni kontsessioonilepingu lõppemist tuleb turule teisigi fiksvõrguteenuse pakkujaid, kes andmeedastuse ja internetiteenuse plahvatuslikust arengust kasu lõigata tahavad. Ilmselt ootab seda aega näiteks Levicom, kes juba praegu ettevalmistusi teeb.

Eesti Telefonile konkurentsi pakkuja peab arvestama sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate investeeringutega ja faktiga, et praegu hõlmab Eesti Telefon kolmandiku elanikkonnast.

Pealegi, vaadates EMTd, kes konkurentsist hoolimata aastas 300 miljonit krooni kasumit teenib, võib arvata, et sama tendents säilib ka Eesti Telefonil pärast kontsessioonilepingu lõppemist.

Hansapanga juhatuse endise esimehe Jüri Mõisa sõnul on tegemist kindla investeeringuga. Siiski ei ole ta Telekomi seisu analüüsind.

Ärimees Tiit Vähi ei ole veel Telekomi aktsiate suhtes otsust teinud. «Aga ma teen otsuseid alati viimasel minutil,» lisab ta tooniga, millest võib järeldada huvi Telekomi vastu.

Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Mart Einpalu lubab teha pakkumuse enam kui 7500kroonise Telekomi aktsiate koguse peale. «Summa ise on saladus,» lisab ta.

Einpalu on kindel, et Telekomi aktsia on likviidne ja neist saab hiljem vajadusel lahti. «Senini on Hansapanga aktsia olnud börsil liider, nüüd on tal tõsine konkurent Telekomi näol,» sõnab Einpalu.

Telekomist saab lisaks Tallinna börsi elavdajale ka riigi rahakoti päästja, sest ülioptimistliku riigieelarve tasakaalu saamiseks on ainus loootus Eesti Telekomi erastamisel. Esialgu läheb riigieelarvesse umbes pool miljardit Telekomi aktsiamüügist teenitud krooni.

 

Autor: Sten A. Hankewitz

Hetkel kuum