Rahvusvaheline ekspert kritiseerib Eesti Panka

Vastutus Maapangas toimunud katastroofi eest lasub eksperdi hinnangul Maapanga juhatusel ja nõukogul.

Ekspertarvamuse järgi saanuks Eesti Pank sekkuda Maapanga tegevusse juba 1997. a kevadel, mis oleks oluliselt vähendanud tekkinud kahjumeid ja katastroofi ulatust. Molgaardi sõnul olid piisavad põhjused seaduses sätestatud usaldusnormatiivide eiramine, ebaprofessionaalne töö juhatuses ja nõukogus ning administratiivne korralagedus. Need olid pangainspektsioonile väga selged märgid sellest, et Maapank jõuab peatselt kriisiolukorda.

Ka hiljem oli Molgaardi arvates mitmeid momente, mil Eesti Pank oleks saanud ja pidanud Maapanga sulgema. Selle asemel arvutas pangainspektsioon mitu korda välja uusi kapitali- ja likviidsusnõudeid, millele Maapanga juhtkond ei reageerinud.

Vaatamata sellele lasub vastutus Maapanga saatuse eest siiski Maapanga nõukogul ja juhatusel, mitte pangainspektsioonil, kinnitab Molgaard.

Eesti Panga president Vahur Kraft ütles, et Eesti Pank on endiselt arvamusel, et Maapanga puhul olid valitud otsused adekvaatsed ja õigesti ajastatud. 1997. a andis keskpangale lootust EBRD (Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank) astumine panga aktsionäride ringi.

Molgaardi sõnul on loomulik, et EBRD-taolise aktsionäri kaasamisega loodab panganduskeskkond pangale garantiid, et seda juhitaks ebaõnnestumiseta. Molgaard kritiseerib EBRD Maapanga aktsionäriks hakkamist.

Arusaadav, et 1998. a ei tahtnud EBRD Maapanka täiendavat kapitali kaasata, kuid oma edasise käitumise küsimus tulnuks EBRD-l tõstatada Maapanga aktsionäriks saamise hetkel. «Niipalju, kui mind on informeeritud, oli EBRD teadlik Maapangas valitsevatest riskidest, ent otsustas siiski anda oma panuse panga heasse korraldusse,» ütleb ekspert.

Kokkuvõttes teeb Molgaard ettepaneku kaaluda ühtse finantsjärelevalve moodustamist Eestis, sest Maapanga kogemusel jätab panga- ja väärtpaberiinspektsiooni koostöö soovida. Teisteks ettepanekuteks on viia riigi raha üle Eesti Panka ja luua väljaspool Eesti Panka institutsioon probleemsete pankade restruktureerimiseks.

Vahur Krafti sõnul peaks osa Molgaardi osutatud probleeme saama lahenduse uues ettevalmistatavas krediidiasutuste seaduses. Ühtse finantsjärelevalve loomiseks moodustatud töögrupi aruanne valmib veebruaris. Riigikassat keskpanka üle viia ei ole Krafti sõnul mõttekas.

Autor: ÄP

Hetkel kuum