27 jaanuar 1999

Mesindus -- veel väljasuremata äri Eestis

Eestis on looduslikud eeldused nii aianduse kui mesinduse arenguks. Kuigi põhjamaine mesi tuleb kätte vaevalisemalt kui lõunapoolsemates maades, on põhjamaine mesi rohkem hinnatud oma paremate maitseomaduste pärast.

Paraku on paigast ära Eesti mee tegeliku väärtuse ja hinna vahekord.

Tähelepanuta on mesinduse efekt taimede tolmeldamisel mesilaste poolt. See tulem ei kajastu mesiniku sissetulekus, küll aga riiklikul tasemel -- kui riik on huvitatud looduskeskkonna säilitamisest, aiapidamisest, põllu- ja metsakultuuride toodangust. Siin on koht, kus riik peaks seisma ka mesiniku eest nagu arenenud riikides. Lisaks ütlevad aitäh ka paljud metsamarjade korjajad, aiapidajad jt tolmeldamist vajavate kultuuride kasvatajad.

Seega, mesindus Eestis on äri, kus tootja saab müüa ainult 10--12% oma kogutoodangust. Selle taustal tundub imelik, et mesindus meie põhjamaistes tingimustes pole veel välja surnud. Ilmsesti aitab siin kaasa mesinike natuur (klaasmaju ei igatseta) ja rahuldus tehtud tööst. Kuid peret on vaja ka toita. Aastal, kus toodang oli vaid 15--25% normaalsest meetoodangust, mesinikud riigilt toetust ei leidnud. See annab tugeva tagasilöögi meie mesindusele järgmisel aastal.

Meie kliimavöötmes ei ole põllumajandus ega mesindus olnud tasuvad tegevusalad. Sellest tulenevalt on nii mõnigi väitnud, et Eesti põllumajandus on määratud hääbumisele. Paraku on Eestis väärtussuhted paigast nihkunud. Ka mesinduses -- mee hind ei vastanud viimase ajani tema tegelikule väärtusele. Tänavu on seoses mee vähesusega hind korrigeerunud ja sellise hinnaga (kui see ei langeks) võiks mesinik heal meeaastal tulugi saada.

Möödunud aasta näitas, kui oluline on kodumaine mesi. Seda otsitakse taga tikutulega. Peale austrite ja banaanide kulub aeg-ajalt ikkagi ära ka midagi eestimaist! Arvan, et ka need poliitikud, kolumnistid jt, kes räägivad põllumajanduse perspektiivitusest, ei ütleks ära purgist Eesti meest.

Optimaalseks mesilasperede arvuks ühes paikkonnas (ca 2 km raadiuses) on 8--10 taru. Meesaagi suurendamiseks tuleb suurendada korjeperede arvu, kuid et siis toodang taru kohta ei langeks, tuleb kasutada paljupunktilist mesindust (põhjamaises mesinduses peaks kutsemesinikul oma pere ülalpidamiseks olema vähemalt 200--300 mesilasperet). See tähendab transpordikulude järsku tõusu. Mesindusperioodil tuleb mesinikul oma mesinduspunktid läbi sõita vähemalt 8--12 korda. Kui mesinik tegeleb peale mee tootmise ka õietolmu kogumisega, peab ta varasuvel iga päev kõikidest tarudest õietolmu kogumas käima. Praeguse transpordipoliitika korral kaob Eestis kõigepealt õietolmu kogumine, seejärel üsna varsti ka mee tootmine.

Hetkel kuum