Toomas Truuverk • 28 jaanuar 1999

Eesti Telekomi IPO pakub üllatusi

Tallinna börsi käive kerkis eile teist kauplemispäeva järjest üle 4 miljoni krooni. Kesise aja kohta korraliku käibe taga olid eile Hansapanga aktsia ja EVP. ÄP indeks kerkis päevaga pool protsenti, lõpetades 274,49 punktil.

Börsil toimuva jätab selgelt enda varju aga Telekomi aktsiate avaliku müügi ümber toimuv jagelemine. Ilmselt võib aastate pärast Eesti Telekomi erastamisest lugeda majandusõpikutest peatüki alt «Kuidas ei tohiks toimida». Vaevalt jõuab üks skandaal vaibuda, kui puhkeb teine.

Kogu tegevusest kumab läbi kiirustamine ja läbimõtlematus. Seda alates Telekomi restruktureerimise kavast, mis tekitas 23 riigikogu liikmes viimasel hetkel paanikat, kuni päev enne IPO algust prospektis tehtud parandusteni. Eriti kummaline tundub kogu see jama, arvestades, et tegemist on siiski Eesti seni kõige suurema erastamistehinguga, milles müüdava objekti hinda mõõdetakse miljardites kroonides.

Vaikselt, suurema kärata avaliku pakkumise prospekti tehtud muudatused annavad IPO korraldajatele ilma mingite kitsendusteta õiguse otsustada, kellele aktsiate ostmise õigus siiski anda ja kellele mitte. Seda ajal, mil tulevasi investoreid viiakse eksiteele juttudega proportsionalsest jaotusest.

Tahtmata vihjata kellegi isiklikele huvidele või muudele võimalikele subjektiivsetele teguritele, tuleb tõdeda, et selline kord jätab IPO korraldajatele ahvatlevalt vabad käed. Riigivara müügi puhul ei saa sellist vabadust siiki kuidagi heaks kiita. Asjaosalised ise leiavad, et on igati normaalne, kui nad võivad pakkumise lõppedes valida, kellele aktsiaid müüa, kellele mitte.

Tegelikkuses oleks võinud aktsiate jaotamise põhimõtted siiski enne IPO algust paigas olla, et iga pakkumise teinud investor teaks, millised on tema võimalused. Praegusel juhul turgatavad esimeste võimalike valikukriteeriumitena pähe näiteks rahvus, sugu, nahavärv, keeleoskus, juuste pikkus, sõbrad, laste arv, elukoht, pangakonto vms.

Hetkel kuum