1 veebruar 1999

Kaubamärgi pikk registreerimisprotsess

Eesti kaubamärki saab selle omanik registreerida patendiametis ise, ilma patendivoliniku poole pöördumata. Selle ainus eelis on vast see, et ei tule maksta teenustasu, mis on tavaliselt veidi suurem kui riigilõiv.

Välismaised taotlejad aga võivad rahvusvaheliste reeglite järgi pöörduda patendiametisse ainult patendivoliniku vahendusel. Riiklikus Eesti patendivolinike registris on 31 patendivolinikku.

Registreerimise taotluse esitamise järel teeb patendiamet kaubamärgile ekspertiisi. Selle käigus peavad ekspert ja taotleja kirjavahetust, mis üldjuhul on pikaajaline protsess. Läbirääkimised võivad mõnikord kesta isegi üle aasta.

Kui taotleja soovib pikendada vastamise tähtaega, siis tuleb tal tasuda 700kroonine riigilõiv.

Ekspert võib taotlejalt küsida tähise enda, kaupade ja teenuste loetelu, mittekaitstavate osade ning varasema prioriteediga kaubamärkide kohta.

Kaubamärgiseaduse järgi kehtib õigus registreeritud kaubamärgile kümme aastat, kusjuures kaubamärgi kehtivust võib iga kord pikendada kümneks aastaks.

Pikendamisel tuleb iga kord tasuda uuesti riigilõiv.

Hetkel kuum