1 veebruar 1999

Põllumajandustoodete hinnad surve all

Pärast rekordilisi nisu, soja ja maisisaake Ameerika Ühendriikides ja Euroopas on põllumajandustoodete pakkumine plahvatuslikult kasvanud, samal ajal kui nõudlus on finantskriisist tabatud Venemaal, Aasias ja Kagu-Aasias järsult vähenenud.

Viimase kolme aastaga on nisu hind USAs poole võrra langenud, 1997. aasta suvest on suhkru hind Londoni börsil kukkunud 30 protsenti, elussigade hind moodustab vaid kolmandiku kahe aasta tagustest hindadest ning veiseliha hinnatõusu pärsib jätkuvalt hirm hullu lehma tõve ees.

Üle maailma on valitsused hinnalangusele reageerinud toetuste ja reguleerimise suurendamisega. Euroopa Liidus läheb põllumajanduse subsideerimine keskmisele perekonnale aastas maksma 1500 dollarit. Näiteks tagab liidu ühtne põllumajanduspoliitika talunikele tonni teravilja eest 119,2 eurot, mis on mitmes riigis kehtivast turuhinnast palju kõrgem.

Euroopa kõrval toetavad põllumajandust subsiidiumide, tollipiirangute ja garanteeritud hinnatasemega kõik suuremad tootjariigid. Tariifid ulatuvad keskmiselt 40 protsendile.

Kaotavad vaesemad maad, kelle ostujõud on finantskriisis odavnenud valuuta tõttu järsult vähenenud ning kes ei saa arenenud riikide tollipiirangute tõttu ära kasutada ka odavamast valuutast tingitud ekspordieelist.

Tarbijate vaesumisega vaesuvad ka tootjad. Taanis on talunike tulud 1998. aastal poole võrra vähenenud, Suurbritannias on tulutase madalaim pärast 30. aastate depressiooni.

Kiiret muutust pole esialgu oodata. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) hinnangul on vaid 35--40% hiljutistest toiduainete hinnalangustest tingitud Aasia ja Venemaa kriisist, ülejäänu põhjuseks on ületootmine. Süveneva protektsionismiohu vastukaaluks tahab USA novembris algava WTO kaubanduskõneluste uue vooru raames taotleda põllumajandustoodete igasuguse subsideerimise lõpetamist.

Autor: DI

Hetkel kuum