Tanel Raig • 1. veebruar 1999
Jaga lugu:

Puiduvedajad endiselt ülekaalus

Paar aastat tagasi ei suutnud jahi veoks Tallinnast Tartusse ülegabariidilise veose luba taotlenud inimene kuidagi murda maanteeameti osakonna juhataja Aare Paini nõudmist tuua kooskõlastus ka Eesti Energialt. Ei aidanud ka kaasa võetud viinapudelist. Luba jäi saamata, kuid mitte vedu tegemata. Mõni päev hiljem põles Mäo ristis kõrgepingeliinidesse takerdunud jaht maani maha.

Igapäevased ülegabariidiliste veoste reeglite rikkumised nii ekstreemseid juhtumeid siiski ei paku. Peamised patustajad on puiduvedajad.

Pooled maanteedel liikuvad puidukoormad on ülekaalulised. Möödunud aastal Pärnumaal läbiviidud kontrollreidi käigus selgus, et sajast kontrollitud koormast olid ülekaalulised 45. Viljandimaal olid 30-st ülekaalulised 20.

Ülekaaluliste puiduveoste kaotamiseks on nähtud lahendust puiduveo soodustamises raudteel. Paraku pole kõiki puiduveoseid võimalik raudteele suunata. Eestis on väga palju erametsaomanikke, kes paari autokoorma pärast Eesti Raudteega läbirääkimisi pidama ei lähe. Neil on lihtsam tellida oma palgikoorma äraviimine mõnelt kohalikult metsaveo tehnika omanikult. Viimane on aga huvitatud korraga võimalikult suure koorma vedamisest.

Tõenäoliselt on ainus võimalus tihedam kontrollimine. Teede- ja sideministeerium on olnud õigustatult jäigal seisukohal mitte lubada Eesti pehmetele teedele üle 40tonniseid metsaveoseid. Piisavalt on ka muretsetud kontrollimiseks vajalikke kaale (Eestis on kaheksa kaalu), aga tee ääres võib metsaveokite kontrollimist märgata harva.

Aare Paini arvates vähenes kontrollimine pärast liikluspolitseibüroo likvideerimist. Politsei peaks kaale (üks maksab ca 150 000 krooni) rohkem kasutama ja võtma kontrolli alla ka kõrvalteid. Tihti sõidab puiduveokolonni ees nn patrull, kes hoiatab mobiiltelefoniga tee peal olevast kontrollist ja suunab veokid kõrvalteedele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum