Kadi Heinsalu • 1. veebruar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Rahapuudus nullib raviteenuse hinnatõusu

Uue raviteenuste hinnakirja järgi tõusid 1. veebruarist raviteenuste ja haigla voodipäevade hinnad keskmiselt 20%. Samal ajal ei pruugi selle aasta ravikindlustuseelarve isegi nii palju kasvada, kui on eelarvesse plaanitud 16%. Jaanuaris on sotsiaalmaksu laekunud allapoole loodetud taset.

Keskhaigekassa direktori Maris Jesse sõnul ei too raviteenuste hinnatõus kaasa raviteenuste kättesaadavuse vähenemist, kuna peale eelarve kasvu suureneb ka raviteenuste osutamise tõhusus.

Rakvere Haigla MTÜ tegevdirektor Rain Sepping sõnas, et tema nii optimistlik ei ole. Nende leping haigekassaga on tänavu praktiliselt samas summas kui eelmisel aastal. Kuna haigekassa hinnakiri kallines Rakvere haigla osas 17--18%, siis saab sama raha eest osutada meditsiiniabi samavõrra vähem, leidis Sepping.

Tallinnas teist aastat perearstilepinguga tegutsev Pille Ööbik sõnas, et eelmisel aastal tuli ta küll haigekassalt saadud rahaga välja, aga tal ei olnud vaja teha mingeid erakorralisi kulutusi ja ka paljud seadmed olid enne muretsetud.

Sel aastal on probleem selles, et raviteenuste ja analüüside hinnad tõusid rohkem kui ühe patsiendi eest antav pearaha. Kui varem sai ühe patsiendi eest 15 krooni kuus, siis nüüd 16 krooni. Perearstil on keskmiselt 1500--2000 patsienti, seega saab ta haigekassalt senise 22 500 krooni asemel kuus 24 000 krooni. «Koos raviteenustega kallinevad ju ka bensiin, elekter, vesi,» lisas Ööbik.

Raha vähesus ei luba ka arstide ja õdede palka tõsta, ehkki see oli üks eesmärke, miks sotsiaalministeerium raviteenuste hinda üldse tõstis. «Üritame personalile selgitada, et palgatõus seisneb ka selles, kui teha sama raha eest vähem tööd,» rääkis Rain Sepping.

Seoses voodipäeva hinna tõusuga suurenevad kulutused raviteenustele 300 mln krooni, sellest 100 mln krooni Tallinnas. «Eelarve järgi mul küll sellist suurenemist ei ole,» märkis Tallinna haigekassa direktor Eve Karmo.

Veebruaris lõppesid enamiku raviasutuste 3--5aastased litsentsid ja uusi pole hakatud välja andma. Keegi pole pikendanud ka kehtivaid litsentse. Karmo ütles, et kui raviasutuste litsentseerimine oleks korras, muutuks raviteenus uue hinnakirjaga tõhusamaks.

Litsentsipuudus avaldub näiteks selles, et voodipäeva maksmisel on aluseks litsentseeritud voodite arv. Kui haigla tahab saada raha ortopeedilise operatsiooni järel haige ravimiseks, kuid haiglal ei ole selleks litsentsi, siis saab haigekassa maksta voodipäeva eest mitte 330 krooni, nagu kirurgias tavaline, vaid üksnes baashinna 285 krooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt