1. veebruar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Vedaja vastutuse kindlustus pole kaubale piisav

Rahvusvahelise kaubandusega tegelevad Eesti eksportöörid ja importöörid seisavad sageli dilemma ees: kas kindlustada kaubad või jääda lootma vedaja vastutuse kindlustusele.

Kuna esimene valik toob ettevõttele kaasa lisakulutusi kindlustusmakse näol, siis jäetakse kaubad transportimise ajal enamasti kindlustamata. Väärotsuse tegemisele aitab kaasa ka vedaja (ekspedeerija), kes oma vastutuskindlustuspoliisi trumbina lauale lööb ja lubab kauba omaniku probleemid 100% enda kanda võtta.

Veosekindlustus ja vedaja vastutuse kindlustus on kaks täiesti erinevat kindlustusliiki. Kui veosekindlustuse kindlustusobjektiks on transporditav kaup, siis vedaja vastutuse kindlustuse objektiks on transpordikonventsioonidest või muudest normidest tulenev vedaja vastutus. Kuna esimesel juhul on kindlustuslepingu osaliseks kauba omanik ja teisel juhul vedaja (ekspedeerija), siis kannavad need kindlustusliigid erinevaid eesmärke.

- Vedaja (ekspedeerija) vastutuse kindlustuse eesmärgiks ei ole kauba omanikule kaubakahju eest hüvitise maksmine, vaid vedaja (ekspedeerija) kaitsmine ootamatute väljaminekute eest.

- Veosekindlustuse eesmärgiks on kaubakahju korral kauba omanikule hüvitise maksmine kooskõlas kindlustustingimustega.

Kui kauba omanik tahab kaupade kaotsimineku või vigastamise korral kiirelt hüvitist, siis peab ta sõlmima nn kõikide riskide kindlustuse (Institute Cargo Clauses «A» või Land Transit All Risk Clause). Muude tingimuste kasutamine ei anna garantiid hüvitise saamiseks.

Selleks, et osata täita kindlustuslepingujärgseid kohustusi ja teada, millistel juhtudel kindlustus maksab ja millistel juhtudel mitte, peab iga eksportöör/importöör vähemalt üks kord aastas hoolikalt lugema kõikide riskide kindlustuse tingimusi. Seda ei ole palju tahetud, sest tingimusi on kaks lehekülge ning nende tundmisest oleneb hüvitise saamine (ka kõikide riskide kindlustuse tingimused sisaldavad 15 juhtumit, millal kindlustus ei ole kohustatud kahju hüvitama).

Sõlmides nimetatud tingimustel kindlustuse, makstes nõutava kindlustusmakse, hoidudes teadlikult olukordadest, mis toovad kaasa hüvitise mittesaamise, ning täites lepingujärgseid kohustusi, on kahjujuhtumi korral garanteeritud hüvitise saamine.

Alternatiiv veosekindlustusele on spetsiaalse reservkapitali moodustamine. Sellisel juhul jääb üle vaid loota, et kahjujuhtumi toimumisel on jõutud reservkapital kahju korvamiseks piisavalt suureks kasvatada. Teooria kohaselt võib kaup kahjustada saada ühesuguse tõenäosusega nii esimesel kui ka viiendal aastal, mistõttu selline ettevõtmine on ülimalt riskantne. Kuna kahjureserve saab eksportöör/importöör moodustada vaid tulumaksujärgse kasumi arvel, kindlustusmaksed vähendaksid aga maksustatavat kasumit, siis on küsitav reservide moodustamise majanduslik põhjendatus.

Eksportöörid/importöörid, kes suhtuvad kaupade kindlustamisse siiski eelarvamusega, peavad arvestama sellega, et varem või hiljem toimub nende kaupade transportimise ajal kahjujuhtum -- küsimus on vaid ajas.

Autor: Renee Mahl

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt