Heido Vitsur • 2 veebruar 1999

Reformid tehtud?

Eesti ettevõtjate ühenduste (Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate ja tööstuse keskliit, Eesti suurettevõtjate assotsiatsioon ja Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon) hiljutine ühisavaldus on teravas vastuolus valitsuskoalitsiooni poliitikute kurbnaljakate seletustega, justkui polekski Eesti ühiskonnas ja majanduses enam midagi reformida.

Koonderakonna juhtideoloog kultuuriminister Jaak Allik küsib 18. jaanuari ÄPs retooriliselt «Mida reformime?», ja püüab tõestada, et «radikaalselt reformida polegi nagu midagi, sest «stagneerunud» valitsus on vahepeal paljud asjad lihtsalt ilma kärata ja rahulikult ära korraldanud». Sõna «stagneerunud» on Allik miskipärast jutumärkidesse pannud.

Kultuuriminister poleks nagu märganud analüütikute tähelepanujuhtimist juba käivitunud «teise laine» reformidele ja nende keerukusele kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa siirdemajandustes. Efektiivselt toimiva seadusandliku ja seda toetava institutsionaalse raamistiku loomine ja arendamine, riigi ja kogu avaliku sektori rolli määratlemine, sujuvalt toimiva jõustamismehhanismi loomine -- selle kohta ei saa parimalgi tahtmisel väita, et valitsus on kõik «kärata ja rahulikult ära korraldanud».

Pole imestada, et reformide pidurdumine ja valitsuse paigaltammumine on äratanud äriinimeste pahameele ja sundinud jõuliselt avaldama oma arvamust Eesti majanduse ja ühiskonna arengute kohta. Konsensusel baseeruv seisukohavõtt peaks tähelepanu juhtima, et peale omavahelist vägikaikavedu ning kinnitusi oma tubliduse kohta tuleb ka midagi ära teha. WTOga liitumine jäi ära just puuduste tõttu seadusloomes, sama oht on ELiga liitumise ettevalmistamisel.

Oluline on see, et ühisavalduse taga on Eesti ärimeeste eliit. Kui poliitiliste vastaste (rääkimata parteitutest kommentaatoritest ja analüütikutest) kriitilistesse sõnavõttudesse võisid võimulolijad suhtuda kui tüütu, ent ohutu sääse pirisemisse, siis selle avalduse on teinud raskemat kaalu oponent -- esindavad ju neli ettevõtjate ühendust pea kogu Eesti majandust.

Peatumata ettevõtjate majanduspoliitilistel seisukohtadel, tuleb mainida, et ka nemad peavad oluliseks teise laine reformide kiiret ja radikaalset elluviimist. Tsiteerin: «Riigiaparaadi ja bürokraatia kujundamisel radikaalselt ümber hinnata kogu praegune süsteem». Hoiatavalt kõlab ärimeeste tõdemus, et kui poliitikud ettevõtjate häält kuulda ei võta, jäävad Eestit kummitama vaesed, lollid ja kurjategijad!

Mida aga arvavad tavalised majandusinimesed? Pöördugem empiiriliste vaatluste tulemuste poole. TTÜ teadurite ankeetküsitluse tulemused seadusandlike aktide jõustamismehhanismi toime kohta annavad ühemõttelise vastuse -- asjad pole selles valdkonnas korras ning võimulolijad peaksid tõsist muret tundma vastuvõetud seaduste tegeliku toimimise pärast.

Nii hinnatakse meie kohtusüsteemi toimimise objektiivsust madalalt -- kohut usaldatakse tüli objektiivsel lahendamisel vaid mõnikord. Ollakse veendunud, et raha mängib sageli olulist rolli kohtulahendi tegemisel (altkäemaks, kallimate advokaatide palkamine). Arvatakse, et kohtuniku isiklik tundmine võib avaldada mõju protsessi tulemusele. Optimismi sisendab siiski see, et pea alati on küsitletud valmis ebaõiglase kohtuotsuse korral edasi pöörduma kõrgema astme kohtu poole.

Võib jääda mulje, et tegemist on tõelise banaanivabariigiga, kus raha ja tutvused mängivad pearolli, kohtusüsteem (kogu riigibürokraatia) on sügavalt korrumpeerunud ja kohtunike objektiivsust on naiivne oodata. Asi vast siiski nii hull ei ole. Eesti ühiskond on õnneks avatud ja liberaalne ning tahaks loota, et mitmed küsitletud on oma arvamuse kujundanud meedias kirjeldatud kohtuprotsesside alusel. Pole ju puudust kummalistest kohtuotsustest, mida vaidlustatakse pöördumistega kõrgema astme kohtute poole, ning erinevate astmete kohtute lahendid tunduvad olevat nagu jumal parasjagu juhatab.

Rääkida sellest, et polegi enam midagi reformida ning kõik kulgeb ladusalt, on tagasihoidlikult öeldes naljakas.

Hetkel kuum