2 veebruar 1999

Virtuaalne kaubamaja hoiab kokku müüja kauplemiskulusid

Virtuaalkaubanduse võidukäik maailmas on alanud. Olukord, kus iga krooni kulutamist tuleb kaaluda hoolikamalt kui varem, on sundinud kauplemistavasid revideerima ka Eesti kaupmehe.

1996. aastal oli Ameerika Ühendriikides virtuaalkaubanduse käive 570 miljonit USD, 1997. a oli see juba 2 miljardit USD ja aastaks 2002 prognoositakse 300 miljardi dollari suurust käivet. Need arvud näitavad, et tegu on pöördumatu protsessiga kaubandustransaktsioonide ümberkujunemisel.

Eestis puudub selge ülevaade virtuaalkaubanduse ulatusest, kuid 1998. aasta sügisel Index Neti poolt korraldatud uuring näitas, et 26% arvutikasutajatest on kasutanud virtuaalkaupluse teenuseid ja nendest 40% olid kasutanud Eesti virtuaalpoodide teenuseid. Viimane fakt viitab asjaolule, et ka meie turg on virtuaalkaupluseks valmis.

Virtuaalkaubanduse eesmärk on võimalikult lühike tarbija ja tootja vaheline transaktsiooniahel, kaup peab tarbijani jõudma kõige lühemat teed pidi. See omakorda vähendab kulutusi ja viib kauba turustamishinna alla.

Teisalt on virtuaalkaubandus efektiivne ka tootja seisukohalt. Virtuaalkaupluse administreerimine nõuab minimaalseid ressursse. Üle maailma on keeruline oma kauplusteketti rajada, pealegi toob see kaasa tohutuid kulutusi, Internetis pääseb klient poodi igas maailma nurgas igal ajal. Internetis on võimalik reaalajas muuta kauba parameetreid, teha allahindlusi, lisada hetkega üle kogu maailma nomenklatuuri uus toode, võtta sekundiga maha müügist tooteid, mis mingil põhjusel ei sobi enam turustamiseks.

Virtuaalkaubandus välistab mured, mis kaasnevad reklaami- ja turustamiskampaaniate läbiviimisega või kaubamärgi tutvustamise delegeerimisega edasimüügifirmadele.

Et oma toodangut Interneti kaudu turustama hakata, tuleb välja töötada logistika- ja tasumismeetodid. Veelgi olulisem on aga brand'i tuntus, millega turule tullakse. Eesti oludes on raske turule tulla ainult Interneti vahendusel, sest tekib usaldusprobleem. Kui kaks kaubanduskanalit (Interneti kaudu ning tavaline) üksteist dubleerivad, on efekt suurim, sest virtuaalpood iseenesest hoolitseb ka reklaami eest. Väga hea näide on siin PC Kaubamaja.

Virtuaalpoe programmeerimine on probleemi lihtsaim tahk. Ka Eestis müüakse juba meie oludele kohandatud baasprogramme, mis sobivad kohe pärast installeerimist kasutamiseks.

Seadused virtuaalkaupluste kohta Eestis puuduvad, kuigi on kavatsetud näiteks vabastada virtuaalkaubandus käibemaksust. Leedus aga on mõned seadused juba vastu võetud.

Virtuaalkaubamaja on eelkõige mõtet pidama hakata mõne kauba tootjal või maaletoojal, sest ainult siis saab hinda langetada vahendusahelate kaotamisega.

Autor: Toomas Talts

Hetkel kuum