3 veebruar 1999

SKP prognoosid

Erinevad allikad on Eesti selle aasta SKP kasvuks prognoosinud numbreid, mis jäävad 2 ja 4% vahele. Hinnates nende allikate prognooside usaldusväärsust, on mõttekas vaadata neid prognoose, mida nad on teinud eelnevatel aastatel. Rahandusministeeriumi SKP kasvu prognoosid 1997. ja 1998. aastaks olid vastavalt 4 ja 6,5%. Tegelik SKP kasv oli 11,2% ja ca 4%. Seega võib riigi prognoosimisvõimet pidada tagasihoidlikult öeldes ebapiisavaks.

1997. a SKP kasvu tagas suures osas siseriiklik tarbimine, osteti autosid, ehitati kortereid jms. Vaatamata asjaolule, et suur osa tarbitud hüvedest olid importkaubad, jättis nende müük kohalikul turul ka Eesti ettevõtetele arvestatava tulu, mis tõi kaasa ka rohkem kui 11protsendise SKP kasvu.

1998. a andis selge pildi sellest, mis juhtub siis, kui riigi majandus peab kasvama suures osas ekspordi toel. Kuna kohalik tarbimine tõmbus oluliselt tagasi, sest polnud enam raha, mille eest osta, siis SKP kasv pidi toetuma eelkõige välisnõudlusele. Arvestades meie põhiliste eksporditurgude -- SRÜ, Skandinaavia -- suhteliselt head majandusseisu, oli tegemist tõenäoliselt maksimumilähedase ekspordimahuga, mida Eesti riik oli praeguses olukorras võimeline saavutama. Pärast Vene kriisi augustis oli näha, mis juhtub majandusega siis, kui üks meie põhilisi eksporditurge ära sulab. Eelmise aasta III kvartali SKP kasv 1,8% peaks iseloomustama suhteliselt hästi olukorda, kus Eesti on siis, kui eksport jääb samale tasemele nagu praegu ja mingit erilist kasvu ei ole oodata ka siseriiklikus tarbimises.

Kuna Venemaal vaevalt aasta esimesel poolel mingit tarbimise kasvu on oodata, võib eeldada, et Eesti eksport Venemaale jääb samale tasemele või väheneb veelgi. Kogu praeguse info baasil jääb arusaamatuks, kust näeb rahandusministeerium tulevat 1999. a tööstuse reaalkasvuks planeeritud 6,4% (näitaja pärineb rahandusministri kõnest riigieelarve kinnitamisel). Samuti ei näe mingit põhjust nõustuda 1999. aastaks planeeritud põllumajanduses toimuva 1% tagasiminekuga. Ilmse ületootmise tingimustes ja ekspordivõimaluste vähenedes oleks mõistlikum oodata tootmise stabiliseerumist tasemel, mis suudab rahuldada kohaliku turu. Tõenäoliselt ei ole see mitte 1% allpool praegust tootmistaset.

Ei ole näha olulist eratarbimise kasvu ja kuna erasektori tulud ja tarbimine ei kasva, siis eeldusel, et makse ei tõsteta, ei saa kasvada ka valitsussektori lõpptarbmine. Ainuke, mis saaks tarbimist suurendada, oleks, kui valitsus laseks käiku stabilisatsioonireservi ja kasutaks selle ära siseriiklikult (ehitaks Tallinna--Tartu maantee, suurendaks pensione jms). Selline tarbimise suurendamine tooks kaasa mingisuguse SKP kasvu, kuid kahtlane on, kas see oleks kuigi otstarbekas ja kas seda ka tehakse.

Majandusolukorra halvenedes vähenevad ka ettevõtete kasumid ja investeeringud ning tõenäoliselt ei ole oodata ka siin olulist panust sisemajanduse koguprodukti suurenemisse. Ainuke reaalne tugi SKP-le oleks välisinvesteeringud kohalikesse ettevõtetesse, kuid siingi tekib küsimus, kas 1999. aastal on oodata mingit tõsist ettevõtete ülevõtmise kampaaniat, mis tooks kaasa märkimisväärse SKP kasvu.

Kõige selle taustal jääb arusaamatuks, kust võtab rahandusministeerium, et majandus peaks kasvama 1999. a 4%. Eesti majanduse väiksust iseloomustab väga hästi volatiilsus, millega kõik majanduse indikatiivnäitajad, sh ka SKP, muutuvad. Kui eelmise aasta II kvartali SKP kasv oli 5,7% ja III kvartali kasv juba 1,8%, siis see peaks andma alust oletada, et mingi pikemaajalise trendi vedamine on Eesti puhul suhteliselt riskantne. Seega ei saa eeldada, et kui 1998. a kasvas majandus ca 4%, siis kasvab ta ka sama palju 1999. a.

Tõenäoliselt oleks otstarbekam alanud aasta SKP prognooside tegemise juures lähtuda eelmise aasta III kvartali või veelgi parem IV kvartali majanduskasvust. Seega võiks oletada, et vähemalt aasta esimese poole majanduskasvuks on heal juhul ca 2% halvemal juhul ei saa välistada langust. Aasta teine pool sõltub jällegi eelkõige eksporditurgude käekäigust, st kuidas taastub nende ostujõud.

Autor: Marko Err

Hetkel kuum