4 veebruar 1999

Ebavõrdsus ELis süveneb

1986--1996 kasvas sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ELi kümnes vaeseimas regioonis bloki keskmise sissetulekuga võrreldes -- 18 000 eurot -- 41 protsendilt 50 protsendile.

Riikide tasandil kasvas SKT ühe elaniku kohta Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Iirimaal 65 protsendilt 77 protsendile.

«See on pretsedenditult kiire ühtlustumistempo nii ajaloolises kui globaalses mastaabis,» ütles ELi regionaalpoliitika volinik Monika Wulf-Mathies. Voliniku sõnul olnuks nende riikide vaeseimate piirkondade majandusareng ilma abita 5--10% aeglasem, mis lubab väita, et bloki 300 miljardi eurone arenguprogramm on andnud tulemusi.

ELi rikkaimates piirkondades kasvas SKT elaniku kohta samal ajal 153 protsendilt 160 protsendile. Tööpuudus neis piirkondades kasvas vaid 2,2 protsendilt 3,6 protsendile, kümnes vaeseimas piirkonnas aga 24 protsendilt 28 protsendile.

Muret teeb asjaolu, et kõrgeima tööpuudusega piirkondades ulatub pikka aega tööta olnud inimeste protsent 60-le ning et tegemist on jätkuvalt samade piirkondadega. Heaolu on seega riikide vahel ebavõrdselt jaotunud.

Varanduslik vahe rikaste ja vaeste vahel on küll vähenenud, nagu komisjon väidab, kui piirduda võrdlusega vaid riikide tasemel. Tööpuudusnäitajatest sellele väitele kinnitust ei leia.

Vaesemates piirkondades jätkub tööpuuduse kasv, samuti süveneb varanduslik ebavõrdsus maapiirkondade ja suurlinnade elanike vahel. Linnad, nagu Lissabon ja Dublin, näitavad kiiret edasiminekut, samas kui maapiirkondades valitseb mahajäämus.

Komisjoni reformipaketi Agenda 2000 raames on kavas reformida ka regionaalarengu abisummad, et suunata need järgmisel eelarveperioodil 2000--2006 kontsentreeritumalt enim abi vajavatele piirkondadele.

Ida-Euroopa kandidaatriikide keskmine SKT ühe elaniku kohta moodustab vaid 40% ELi keskmisest.

Autor: DI

Hetkel kuum