4 veebruar 1999

Kas 10 protsendi suuruse majanduskasvu saavutamine on reaalne?

Kui rääkida paarist lähiaastast, siis ei pea seda reaalseks. Teoreetiliselt tuleb see kõne alla küll, et Eesti võiks mõned aastad taolise kiirusega liikuda. See eeldaks, et tugevad majandussuhted toimiksid paralleelselt lääne ja idaga.

Ma millegipärast arvan, et Isamaaliit idasuhete tähtsust oma prognoosis ei arvesta. Praegu on idas seis nii sant, et juba sellepärast kiiret majanduskasvu Eestis ei tule. Kui on tegemist valdavalt läänekontaktidele tugineva majandusega, siis on majanduskasvu pluss suurem stabiilsus, aga väga suuri numbreid ei saavutata.

1997. aastal oli majanduskasv 11,4% ja see sündis meie kõigi silme alla ning samal ajal, 1997. aasta kevadel, ei uskunud meist keegi, et see oleks võimalik. Miks mitte püstitada kõrgeid eesmärke. Meil oleks väga vaja neli aastat järjest keskmiselt 10% suurust majanduskasvu. Siis saaksime enamiku teravaid probleeme vähemalt osaliselt lahendada.

Sellel aastal ei ole see tõenäoliselt reaalne, aga kui majanduskonjunktuur peaks maailmas paranema ning kui tuleb majanduskasvu tsükkel, siis on see võimalik.

Ei saa väita, et see on ebareaalne, sest mõni aeg tagasi selline periood oli. Eesmärk peaks olema aga seatud nii, et Eesti ettevõtted saavutaksid rahvusvahelisel turul püsiva konkurentsieelise ning ka säilitaksid selle. See annaks püsiva ja suhteliselt stabiilse majanduskasvu.

Partei programmis ma ei ootaks, et keegi lubab 9000 krooni palka või 10% suurust majanduskasvu. Populismiks on need head, aga tahaksin lubaduste taga näha ka tegureid, mille kaudu saavutatakse püsiv kasv.

Paljud Kagu-Aasia riigid saavutasid kiire majanduskasvu tänu väga suurele riigi aktiivsusele firmade konkurentsivõime tõstmisel. Isamaaliit peaks nüüd ka ütlema, kas ta kavatseb kasutada näiteks sama ideoloogiat nagu Lõuna-Korea.

Eesmärk on õige. Selleks, et Eesti hakkaks kiiremini kuuluma arenenud riikide hulka, ei olegi meil teist väljapääsu. Selleks, et majanduskasv oleks 10%, tuleb valada palju higi, verd ja pisaraid. Kardan, et käesoleval ja järgmisel aastal ei saa me isegi unistada sellisest kasvust. Programmilist seisukohta pean aga õigeks. Et meil aastal X oleks selline kasv, tuleb selleks kohe midagi tegema hakata.

Mida saab riik selleks teha? Esiteks peaks riik segama vähem ettevõtlusele vahele, teiseks suutma korrastada avalik sektor. Praeguses keerulises situatsioonis on soov tõsta riigiametnike palkasid 20% absurdne. Kui majanduskasvuks on prognoositud 3--5%, siis kuidas saab nii palju palka tõsta. Kolmandaks peaks riik ohjama inflatsiooni. Seni on valitsused inflatsiooni põhjustanud elektrienergia hinna tõusuga. Eksportööridele on inflatsioon Eestis kõige valusam küsimus.

Hetkel kuum