7 veebruar 1999

Õmblusettevõtjad nõuavad riigilt töötajate koolitamise raha

«Praegune olukord ettevõtjaid ei rahulda,» ütles suuremaid õmblustööstusi ühendava rõiva- ja tekstiililiidu ning ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras. Ettevõttes või tema loodavas õppeasutuses töötajate koolitamise peaks riik kompenseerima või andma neile ettevõtetele maksusoodustuse, lisas ta.

Kuna kutsekoolidest töölisi ei saa, on suuremad ettevõtted loonud oma õmblejate koolitamise õppeklassid, kuhu tulevad ümberõppele valdavalt töökoha kaotanud naised.

«Tänavalt võtame,» lausus Klementi tootearendusdirektor Mare-Ann Perkmann, kes koolitab 30 õmblejaks soovijat. Oma koolitatuist jäävad tööle pooled, kutsekooli ajal ettevõttes praktikal olnuist aga kolmandik, võrdles ta.

«Kui õppeklassi tulevad need, kes on juba kogenud töökoha kaotust, siis koolides on noored, kes pole veel tööpuudusega kokku puutunud,» täiendas ASi Linette tootmisdirektor Kaja Piirla.

ASi Marat tütarettevõtte ASi Trixtal tegevdirektor Aarne Viikholm kurtis, et Mustvee õmblusvabriku laienemisplaan seisab, sest õmblejaid pole kusagilt võtta. Esimesed kümme naist leidsime varem ettevõttest lahkunute seast, aga järgmisi on vaja juba koolitada, selgitas ta. Mustvee 72 õmblejaga vabrik on Viikholmi sõnul valmis mitme aasta jooksul juurde võtma 10 õmblejat aastas.

Linnavalitsus saab anda ruumid, ettevõte masinad ja materjalid, aga väljaõpet on õpetajate puudumisel võimatu kohapeal organiseerida, lausus Viikholm. Tallinnas või teistes linnades õppinud aga tagasi kodulinna tööle ei tule, märkis ta.

Pole midagi parata, et noored valivad töö ja elukoha elatustaseme järgi, me ei saa igale poole kutsekoole looma hakata, lausus haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna korraldustalituse juhataja Raivo Niidas. Samas nõustus ta, et riik peab vabastama ettevõtja koolitamise murest, kuid lisas, et poleks päris õige rahastada tööliste kutseõpet riigieelarvest. Tema ütlusel tuleks ettevõtete töötajate vajadus kindlustada õpilaste kinnistamisega õppepraktika ajal ning ettevõtete õppelaenu vormis stipendiumitega, mis kustutataks, kui kutsekooli lõpetaja ettevõttes tööle hakkab.

Mõttevahetus õmblustööstuse ja haridusministeeriumi vahel tööstuse vajaduse rahuldamiseks algas tema sõnul üle aasta tagasi. «Oleme senini jutu tasemel,» tõdes Niidas.

«See rong sõidab väga aeglaselt, aga meil pole aega oodata,» lausus Madis Võõras.

«See ei ole põhjendamatu nõudmine,» kommenteeris peaministri majandusnõunik Heido Vitsur rõivatöösturite ettepanekut. Ta võrdles tööstusettevõtetes töötajate koolitamist erakoolidega, millele riik eelarvest toetust maksab. «Probleem on täiesti olemas ja hea, et nad seda kõvasti tagant suruvad,» märkis Vitsur.

Haridusministeeriumi kutseõppeasutuste eelarve on tänavu 350 miljonit krooni. Näiteks AS Sangar koolitas eelmisel aastal 20 õmblejat, kulutades selleks 72 500 krooni. Rõivatöösturite küsitletud 21 ettevõtet kavatsevad lähiaastail võtta tööle 300 õmblejat aastas, sealhulgas kutsekooli lõpetanuid 179.

Rõiva- ja tekstiililiit esindab ettevõtteid, kus töötab 23% Eesti tööstustöötajatest ja valmistatakse 12% kogu Eesti tööstustoodangust.

Autor: Koit Luus

Hetkel kuum