7 veebruar 1999

Riik saab eksporti toetada raha andmata

Homme tuleb riigikogus teisele lugemisele ekspordi riikliku garanteerimise seadus, kuid Äripäev ei usu, et see aitab oluliselt ekspordimahte kasvatada. On oht, et väikeettevõtjad ja importtoorainet kasutavad ettevõtted jäävad garantiisüsteemist kõrvale. Samuti võtab riik selle eelnõuga endale liiga suured kohustused.

Selle asemel, et ettevõtjate riskid enda kanda võtta või riigieelarvest eksporttoodangule peale maksta, on rida teisi võimalusi, kuidas riik saab eksportööre toetada. Häda on selles, et seni pole riik neid võimalusi suutnud ära kasutada.

Ettevõtjale on oluline, et tema toodangu müügile tehtaks välisturgudel võimalikult vähe piiranguid. Selleks on Eesti sõlminud mitmete riikidega vabakaubanduslepinguid, mis muudab kauplemise lihtsamaks.

Vabakaubanduslepingute puhul on ilmnenud, et vastaspool ei armasta nendest alati kinni pidada. Nii on üritanud Eesti ettevõtjatele administratiivseid takistusi seada Ukraina, Läti ja Leedu.

Vaatamata riikidevahelisele kokkuleppele on Eesti kaubanduspartnerid maksustanud Eesti kaupu aktsiisiga, piiranud kaubakoguseid, nõudnud tollimaksu tasumist, ignoreerinud Eesti kvaliteedi- ja sertifitseerimistõendeid. Nende konfliktide lahendamisel on meie valitsusasutused olnud mannetud ja aeglased. Näiteks Ukrainaga seotud probleemid on päevakorral juba alates 1996. aasta märtsist, kui sõlmiti vabakaubandusleping.

Teine näide aeglasest reageerimisest on Soome ja Eesti vahel puhkenud laevandussõda. Konflikti alguses kiirustas peaminister Mart Siimann teatama, et valitsus ei saa sellesse kuidagi sekkuda. Kulus ligi kuu, et valitsus probleemi teadvustaks. Eesti Merelaevandus hindab praeguseks juba poolteise kuu pikkuseks veninud boikotist tekkinud kahju suuruseks 20 miljonit krooni.

Kindlasti aitab ekspordimahte kasvatada läbirääkimiste edukas lõpuleviimine maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ja Venemaa poolt Eesti kaupadele kehtestatud topelttollide kaotamine. WTOga liitumisest võidavad kõige rohkem põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted.

Kui selle aasta jooksul ei jõua kõnelused WTOga positiivse tulemuseni, siis on oht, et Eesti liitumine lükkub mitme aasta võrra edasi.

Riik saab eksportööre toetada ainult immateriaalselt. Välisturul tekkinud kahjumid peab ettevõtja ise kandma, mitte neid maksumaksjatega jagama.

Hetkel kuum