8. veebruar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Elektrienergia tootmine kallineb

Täna riigikogus arutusel oleva seaduseelnõu kohaselt hakkavad suured energiaettevõtted tulevast aastast tasuma muude saastemaksude kõrval ka CO2 maksu, mis vähendab Eesti Energia spetsialistide hinnangul võimalust täita valitsuse varasemat otsust jätkata Eestis elektritoomist põlevkivi baasil.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Eva Kraav ütles, et Eestil tuleb järk-järgult juurutada Euroopas ja maailmas kehtivaid makse ja CO2 maksu kehtestamine on järjekordne samm selleks. Samuti aitab selle maksu kehtestamine tuua teravdatult tähelepanu alla CO2ga seotud probleemid, lisas ta.

Kraavi sõnul on varasem kogemus näidanud, et igasugused kokkulepped või tähelepanu juhtimine ei vähenda saastamist. «Kui on konkreetne maks saastamise eest, alles siis võetakse midagi ette, et vähem keskkonda kahjustada,» lausus Kraav.

Eesti Energia tootmisdirektori nõunik Einari Kisel ütles, et CO2 maksu kehtestamisega on häiritud põlevkivienergeetika normaalne areng. Pisut enne maksu kehtestamist otsustas valitsus, et Eesti soovib jätkata põlevkivil baseeruva elektrienergia tootmist.

Tema sõnul on selge, et 2000. aastaks ei jõua Narva elektrijaamades keskkonnakaitse osas suurt midagi ette võtta. «Kui sinna teha mingeid investeeringuid, et vähendada heitmeid, siis ilmselt alles 2002. aastal võib näha esmast efekti,» sõnas Kisel.

Arvestades, et peatselt toimub Eesti energiaturu avanemine, on CO2 maksu kehtestamisega tehtud samm siinse energiatootja konkurentsivõime vähendamiseks, märkis Kisel.

Euroopa riigid süüdistavad Eesti ettevõtteid juba praegu selles, et keskkonnakaitse arvel kokku hoides üritatakse madalamate hindadega euroturule tungida.

Eesti Energia tootmisosakonna projektijuht Andreas Keltman rääkis, et CO2 maks on osa ÜRO raamkonventsiooni täitmisest. «CO2 maksust ei pääseks Eesti mitte kuidagi, küsimus on, mis tempoga ja millal maks kehtestada,» rääkis Keltman.

Ta viitas, et Eesti on andnud lubaduse 2008. aastaks vähendada CO2 heitmeid 8% võrreldes 1990. a tasemega ja selle kohustuse täitmiseks tehakse praegu tööd.

Balti, Eesti ja Iru elektrijaam maksid 1997. a kokku 16, 5 mln krooni saastemakse. Mullu maksid elektrijaamad saastemaksu 29,5 miljonit krooni.

Sel aastal makstakse umbes 40 miljonit krooni ning 2001. aastaks prognoosivad Eesti Energia spetsialistid saastemaksu kogusummaks juba 150 miljonit krooni.

Saastemaks laekub keskkonnafondi, kuid Eesti Energia esindajate sõnul saavad elektrijaamad seda raha oma keskkonnakaitselistes projektides kasutada vähesel määral.

Tegelikult finantseerib Eesti Energia saastemaksu makstes muid Eesti keskkonnakaitsealaseid projekte, lausus Keltman.

Kui ettevõte võtab keskkonna saastamise vastu ette efektiivseid meetmeid, siis ei pea maksu maksma eeldusel, et see raha paigutatakse just saaste vähendamisse, nentis Eve Kraav.

Tema sõnul võivad ka Narva elektrijaamad seda skeemi oma saastamise vähendamiseks plaanitud projektide rahastamisel kasutada.

Autor: Raul Ranne

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt