8. veebruar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Õlletehaste eeskuju väärib järgimist

Saku õlletehas korraldas aasta alguses konkursi Eesti-sisese transporditeenuse ostmiseks. Kuigi konkursile laekus hulgaliselt pakkumisi, ei valinud Saku õlletehas neist ühtegi. Koostööd jätkatakse varasemate partneritega (kasutatakse kaheksat firmat, et hoida ära mõne firma monopoliseisuse tekkimist), kuid konkurssi kasutati nendega uute lepingute sõlmimiseks. «Olemasolevate firmadega sai rääkida sellelt baasilt, et meil on mujalt olemas odavamad pakkumised, ja nad nõustusid hinda alla laskma,» seletab Saku õlletehase väljaveotalituse juhataja Marko Loos. Ta möönab siiski, et hinnalangus ei ületanud kümmet protsenti.

Veelgi paremini läks aasta tagasi Tartu õlletehasel, kes tookord väitis, et konkursi tulemusel vähenes transpordikulu veerandi võrra.

Vaatamata konkursside edukusele on Tartu ja Saku õlletehaste transpordi vähempakkumiste kuulutused lehtedes peaaegu ainsad. Põhjuseks võib olla transpordituru madalseis, kus vedajad on ka ilma konkurssideta valmis kliendi nõudmisi täitma, et säilitada veotellimus.

Saku õlletehase konkursil me ei osalenud, sest eeldasime, et peab võtma terve õlletehase mahu (tegelikult kasutab Saku õlletehas kaheksat veofirmat -- toim.). Me ei pea ennast veel nii tugevaks, et siseturul tervele mahule pretendeerida.

Miks selliseid avalikke konkursse on nii vähe? Ilmselt on enamik Eesti firmasid konkursside korraldamiseks liiga väiksed. Vähempakkumiskonkursiga saabuv info nõuab läbihekseldamist ja tuleb teha õige valik. See nõuab palju tööd.

Väiksematel firmadel on oma vajadused ja koostööpartnerid niigi teada. Nad teevad küll konkursse, et vähempakkumistega hinda alla tõmmata, kuid teevad väiksemale ringile (ei kuuluta ajalehes).

Suurte avalike konkursside korraldamiseks peab firma geograafia Eestis olema piisavalt suur. Saku ja Tartu õlletehased on suured üle-eestilise tähtsusega frimad. Neil on Eesti ettevõtetest vast kõige suurem laialiveovajadus.

Transpordifirma juhina olen loomulikult huvitatud, et Saku õlletehase transpordipakkumiskonkursiga analoogseid vähempakkumisi oleks rohkem.

Ei ole ise ühtegi avalikku rahvusvahelise transpordi vähempakkumiskonkurssi korraldanud. Praegu on olukord, kus soov vedada on rohkem vedajate poolne. Nemad on ilmselt rohkem hädas, sest veofirmasid on turul niivõrd palju. Nad helistavad ja küsivad, et andke mingit koormat.

Konkursi teel on võimalik saavutada veel madalamat hinda. Samas on meiega ühendust võtnud Austria firma LKV Transport, kes on teinud Eesti vedajatest soodsamaid pakkumusi ning samuti võimaldavad nad pikaajalist krediiti transpordi eest maksmisel, mida Eesti vedajad ei suuda välja pakkuda.

Meil on kirjalikku konkursiteadet ka suhteliselt raske avaldada. Tarnekanalid, kust me kaupa veame, on muutuvad, need ei ole pikaajalised ega konkreetsed.

Võimalikult madalat kaubaveo hinda otsival firmal võib olla oht, et ka ekspediitor või vedaja hakkab selle veo teostamiseks otsima võimalikult odavaid teid. Odavaim tee ei pruugi aga olla kõige kiirem või on risk selle juures väga suur. Muud negatiivset ma vähempakkumiste juures küll ei näe.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt