Kadi Heinsalu • 9. veebruar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Haigekassa ootab selgust märtsiks

«Enne märtsi ei ole põhjust mõelda kriisiprogrammile või karta raviasutuste pankrotistumist,» rääkis eile keskhaigekassa direktor Maris Jesse.

Jesse sõnul tuleb ära oodata 5. märts, kui laekub järgmine osa ettevõtete makstavast sotsiaalmaksust. Aasta esimese 35 päevaga oleks ravikindlustuse eelarvesse pidanud laekuma 334 miljonit krooni, laekus ainult 174 miljonit krooni.

«Kuna raha laekus jaanuaris nii vähe, sai haigekassa kulutada nädalas vaid 40 miljonit krooni tavapärase 80 miljoni krooni asemel,» lausus Jesse.

Maksuameti arvestusosakonna juhataja Helvi Vainu sõnul on sotsiaalmaksu laekumine prognoosimatu, mistõttu ka pensionide õigeaegne väljamaksmine pole kindel.

Maris Jesse sõnul on haigekassa töötanud välja kriisiprogrammi, kui sotsiaalmaksu ka järgmistel kuudel vähem laekub. Ta kinnitas, et haigekassa tagab kõigi haiguslehtede väljamaksmise ja lubab kõik lepingusummad raviasutustele välja maksta. «Lepinguväliselt midagi enam maksta ei saa,» lisas Jesse.

Haigekassa loovutas aasta alguses rahandusministri palvel eelarvejäägist 100 miljonit krooni riigi stabilisatsioonireservi. See on raha, mille arvel lootis haigekassa raskustest maksude laekumisel jaanuaris üle saada. Maris Jesse sõnul saab keskhaigekassa osa raha riigilt tagasi 25. veebruaril.

Sotsiaalkindlustusamet loovutas oma eelarve ülejäägist rahandusministeeriumile 130 miljonit krooni kaks nädalat tagasi. Esmaspäeval sai pensionikassa sellest summast 90 miljonit krooni tagasi, muidu oleksid tekkinud raskused pensionide õigeaegsel väljamaksmisel.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak tunnistas, et jaanuaris ei laekunud igakuisteks pensionideks ette nähtud 540 miljoni krooni suurune pensionifond täis, kuid veebruaris jätkub raha pensionide maksmiseks veel eelmise aasta ülejäägist.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles, et põhjust olukorda üle dramatiseerida ei ole, sest üksikisiku tulumaksu, mis on sarnaselt sotsiaalmaksuga seotud töötajate palkadega, laekub üle ootuste hästi. Jaanuari jooksul laekus üksikisiku tulumaksu tema andmetel 7 protsenti kogu aastaeelarvest.

Sõerdi väitel peaksid sotsiaalmaksu ja üksikisiku tulumaksu laekumised minema vastavusse alates märtsist.

Keskhaigekassa pearaamatupidaja Juta Püvi sõnul võib sotsiaalfondide eelarvesse tekkida kuni miljardi kroonine auk, kuna uus sotsiaalmaksuseadus kohustab laekunud maksudega klaarima esmalt ettevõtete maksuvõlad. Ettevõtete võlg haigekassa ees on umbes 260 miljonit krooni ja pensionikassa ees 800 miljonit krooni.

Tööstuse ja tööandjate keskliidu esimees Henn Pärn ütles, et meditsiinis on praegu raha küll, seda juurde küsida ei maksa. «Usun ettevõtjana, et samast rahast annab topelt välja pigistada,» väitis Pärn.

Veebruaris keskmiselt viiendiku võrra kallinenud raviteenuste hind tähendab seda, et raviasutused saavad küll pisut mahukamad lepingud haigekassaga, kuid sama raha eest saab vähem teenuseid osutada.

Tallinna Pelgulinna haigla peaarsti Vello Ilmoja sõnul tuleb mõelda haigekassa süsteemi ökonoomsusele. «Kogu töö, mis tehakse, tuleb teha kvaliteetselt, mitte teha korduvaid analüüse,» rääkis Ilmoja.

Tema sõnul on samas võimatu väga suurt kokkuhoidu saavutada, sest meditsiiniaparatuur ja ravimid kallinevad pidevalt.

Erastatud Tapa haigla peaarst Aivar Kuusik kinnitas, et haigla ei karda rahanappust, kuna selles piirkonnas on näha, et üksikisiku tulumaksu laekub normaalselt.

Maris Jesse sõnul võivad käesoleval aastal siiski tekkida järjekorrad plaanilise ravi osas. Ta soovitas arstidel hoolega kaaluda, keda ja kui palju on vaja ravida, ning haiguslehti mitte väga pikaks ajaks vormistada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt