9. veebruar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Mobiiltöötaja parim sõber on alati värskete andmetega pisiarvuti

Aasta algus tähendab enamikule meist ka uute paberkalendrite ostmist ning sinna telefoninumbrite ja muude oluliste andmete käsitsi ümberkirjutamist.

Kaasaegsemad on endale muretsenud TimeSystemi-laadsed märkmik-ajaplaneerijad, neil jääb üle vaid uue kalendriaasta lehed osta, kuid alles jääb siiski põhiprobleem -- nimelt tööarvutis ja paberkandjal olevate kalendrite erinevused.

Alati on võimalik midagi paberkalendrisse kirjudes see ka oma arvutikalendrisse ümber kopeerida, kuid nii on ebamugav. Ehk on lugejalgi tulnud ette olukordi, kus kontorist eemal olles ja paberkalendri andmetele tuginedes olete kliendiga kohtumise kokku leppinud, aga kontorisse tulles avastate, et see aeg on arvutis juba broneeritud.

Leidub ka neid, kelle jaoks aastavahetus ei tähenda kalendri- ega ka mitte selle lehtede vahetust. Need inimesed on endale soetanud taskusse mahtuvad pisiarvutid, mis ühilduvad lauaarvutiga, peavad korras kalendreid ja telefoninumbreid, saadavad ja saavad elektronposti, teevad Interneti vahendusel pangatoiminguid ja palju muudki.

Traditsiooniline sülearvuti (laptop) tundub paljudele vastuvõetamatu kas kaalult (ca 3--4 kg) või hinnalt (ca 30 000--40 000 kr).

Kui lauaarvuti on veel küllaltki kõbus, siis pole tema vahetamine sülearvuti vastu majanduslikult efektiivne. Sellisel puhul tasuks vaadata niinimetatud pisiarvutite poole (nimetatud on neid ka pihuarvutiteks).

Pisiarvutites kasutatakse tihti tavalisele Windows 95/98-le sarnast Windows CE operatsioonisüsteemi, sellega varustatud pisiarvuti sisaldab endas miniversioone tervest Microsoft Office'i tooteperekonnast (tekstiredaktor Word, tabelitöötleja Excel, esitlusvahend PowerPoint, kontaktihaldaja Outlook ja ka veebilehitseja Internet Explorer), võimaldades sujuvalt kasutada ja täiendada tavalisel kontoriarvutil loodud tekste või tabeleid.

Pisiarvuti kalender ühildub kas MS Oultooki või MS Schedule+ programmidega. Andmete sünkroniseerimine pisiarvuti ja lauaarvuti vahel toimub automaatselt. Kõik kohtumised, mille olete kokku leppinud kontorist eemal olles, tõstetakse ümber ka lauaarvutisse ja vastupidi, nii kannate oma päevakava endaga alati kaasas.

Pisiarvuti saab ühendust pidada kas sisseehitatud infrapunaliidese või spetsiaalse kaablia abil. Interneti, faksi ja elektronposti tarbeks saab kasutada sülearvutitelt tuntud PCMCIA modemit või infrapunaliidesega mobiiltelefoni. GSM-telefonidega tuleks silmas pidada, et Nokia CE standardit esialgu ei toeta ja seega uuematest Nokia mudelitest pisiarvuti puhul abi ei ole. Küll aga toetab CE süsteemi Ericsson (nt GH888).

Välimuse ja suuruse jägi võib pisiarvutid jagada kahte klassi: handheld PC (pisiarvuti, millel on peale puutetundliku ekraani ka klaviatuur) ja palm-size PC (pisiarvuti, mis suhtleb omanikuga ainult puutetundliku ekraani abiga). Viimane on kompaktsem ja mahub lahedasti pintsakutaskusse.

Kaalult jäävad pisiarvutid mobiiltelefoni ja kergeima sülearvuti vahele, kaaludes olenevalt tüübist ja tootjast 250--450 grammi. Toodetakse nii värvilise kui must-valge ekraaniga pisiarvuteid.

Autor: Lauri Haav

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt