11 veebruar 1999

Lõuna-Saksamaa suusamelu

Baieri Alpide jalamil asuv suusakuurort Garmisch-Partenkirchen meelitab turiste võrratu looduse ja suurepäraste puhkamisvõimalustega.

Olin möödunud aasta lõpus juba viieteistkümnendat korda Lõuna-Saksamaal. Puhkasin koos sõprade ja perega Garmisch-Partenkirchenis -- kõige lõunapoolsemas Saksa linnas, kus korraldati 1936. aastal taliolümpiamängud. 30 000 elanikuga väikelinn jääb Münchenist vaid saja kilomeetri kaugusele. Innsbruckist on talispordi- ja turismikeskusesse kuuskümmend kilomeetrit.

Sihtpunkti jõudmiseks on mitu võimalust. Enne reisi tuleks kindlasti peas või paberil välja arvutada kõige sobivam kohalejõudmise viis, sest niimoodi on võimalik kokku hoida aega ja raha. Rendiauto üürimine ei ole alati kõige mõttekam.

Garmisch-Partenkirchenisse suusatama sõites soovitan lennata otse Münchenisse, sest niimoodi saab vähendada ajakulu.

Frankfurdist võtab autoga kohalejõudmine aega viis tundi ning suurt rahalist kokkuhoidu ei ole. Suusahooajal Frankfurti tagasi sõites võib aega minna veelgi kauem, sest puhkuselt tulijad võivad kiirtee autodega ummistada. Siis saab sõita vaid kiirusega 30--70 km/h.

Ühe võimalusena saab kasutada kiirrongi. Rongipiletid kehtivad ka suusatõstukitel ja suusaradadel.

Garmisch-Partenkirchenisse puhkama sõites on kasulik hotellikohad broneerida, sest see annab mõningast soodustust. Odavama reisi saabki inimene, kes teab juba paar kuud varem, kuhu ta puhkama minna tahab ning mida ta endale lubada soovib.

Puhkuse veetmiseks pakub väikelinn lugematu arvu võimalusi. Garmischis on mitu mäge ning suusatada võib kogu aeg. Kõige kallim mägi asub Zugspizbahnis ning sinna suusatama minnes tasub kassapidajalt kindlasti küsida sooduskombinatsioone.

Alati on kasulikum osta perepilet ning tasub teada, et ühe päeva perepilet on odavam kui kuue päeva perepilet nelja korra kasutusega.

Kohapeal saab maksta nii sularahas kui pangakaardiga, kuid üldiselt ei armasta sakslased pangakaartidega arveldada. Seal olles tekkis mitu korda olukord, kus pangakaarti lihtsalt vastu ei võetud.

Mulle endale ei ole sugugi eluliselt tähtis terved päevad aina suusatada, pealegi ei ole Lõuna-Saksamaal iga päev sobivat suusailma. Neid suusahulle, kes lähevad mägedesse hommikul ja tulevad tagasi hilisõhtul, jääb järjest vähemaks.

Peale suusatamise saab puhkaja Garmischis aega veeta Aqua-Fiti veekeskuses ujudes, tennist ja keeglit mängides või suusavõistlusi vaadates. Mina nägin kohapeal maailmakarika etappi suusahüpetes ning sprindis ja meil oli oma reisiseltskonnaga võimalus kaasa elada Kristina ?migunile.

Alla kaheteist aastased lapsed võistluste jälgimiseks piletit ostma ei pea.

Garmischist tagasi tulles pidin siin nii mõnelegi inimesele vastama, miks sõidab üks inimene viieteistkümnendat korda Lõuna-Saksamaale puhkama. Vastus on lihtne: tunnen ennast seal väga koduselt. Lõuna-Saksamaa kliima on Eestiga väga sarnane. Talv on meie talvest vaid viis kraadi külmem ja suvi ainult viis kraadi soojem. Sealne lehtmets meenutab paljuski Eestit. Ainult meile omaseks saanud meri on neil asendatud mägedega.

Autor: Raimo Kägu

Hetkel kuum