Kaja Koovit • 14 veebruar 1999

Jooksevkonto puudujääk peab veelgi vähenema

«Muidugi me ei oota, et see langeks praeguselt tasemelt aasta lõpuks 5 protsendile, kuid stabiilne vähenemine peab jätkuma,» märkis Demekas.

Esialgsetel hinnangutel oli Eesti eelmise aasta jooksevkonto defitsiidi suurus 9,5--10% sisemajanduse kogutoodangust.

Eesti jooksevkonto defitsiidi põhjustajaks on kaubavahetuse bilanss, sest sisse veetakse kaupu rohkem, kui eksporditakse.

Demekas märkis, et IMF loodab näha Eesti ekspordi suurenemist ja avaldas lootust, et seni Vene turuga seotud olnud ja raskustesse sattunud ettevõtted suudavad läände ümber orienteeruda.

Ta lisas, et tõenäoliselt on Eesti praegu majanduslanguse põhjas või sellele väga lähedal ja teisest poolaastast peaks majanduskasv kiirenema. Sellega kaasneva riskina nimetas Demekas võimalikku jooksevkonto defitsiidi vähenemise peatumist.

Demekas kinnitas veel kord IMFi valmisolekut sõlmida Eestiga uus majanduspoliitiline programm. Sellekohaseid läbirääkimisi alustati praeguse valitsusega eelmisel nädalal Eestit külastanud missiooni käigus. Lõpliku kinnituse uuele programmile peab andma uus valitsus. Memorandumi allkirjastamisega kaasneb ka IMFi valmisolek laenu anda, kuid Demekase hinnangul ei ole see peamine. «Eesti ei vaja IMFi raha, « lausus ta.

Hetkel kuum