Kristi Malmberg • 15. veebruar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Ühispanga aastakahjum suurenes kolmandiku

Ühispanga asepresidendi Ülo Suurkase sõnul suurenes esialgu väljakäidud kahjum 290 mln krooni veel 93 mln krooni võrra, sest audiitorite soovitusel suurendati provisjone.

«383 mln peaks jääma lõplikuks kahjumi suuruseks,» kinnitas Suurkask. Veel kuu aega tagasi kinnitas Ühispanga juhtkond, et avalikustatud 290 mln kroonine kahjum jääb lõplikuks.

Hiigelkahjumi põhjuseks pidas Suurkask 1997. a tehtud valesid otsuseid väärtpaberitesse investeerimisel. Väärtpaberiportfellist tulenev kahju moodustab kogu kahjumist 220 mln krooni.

Ülejäänud kahjum koosneb Suurkase sõnul laenuprovisjonidest, mille tõttu on väike ka jaanuari kasum ning mille hulk võib majanduse jätkuva languse korral ja kinnisvaratagatiste väärtuse kahanedes veelgi suureneda.

Ühispanga analüütikud ennustavad, et majandus hakkab taas tõusma teisel poolaastal.

Vältimaks 1998. a tekkinud kahjude kandumist tänavusse aastasse kannab Ühispanga juhatus bilansist välja 44 mln krooni ulatuses tähtaja ületanud laene ning suurendab laenuprovisjone 60 mln krooni võrra. Võlakirjade tagatiseta osa kantakse kahjumisse 70 mln krooni ulatuses.

Ühispanga tütarettevõttes Saules Banka hinnati alla investeeringud võlakirjadesse, mis lisab kontserni kahjumisse 10 mln krooni. Täiendav üldprovisjon 20 mln krooni moodustati ka panga tütarettevõtte liisinguportfellile.

Suurkase kinnitusel on panga edasine rahapoliitika varasemast tunduvalt konservatiivsem ja aktsiaturul aktiivselt enam ei tegeleta. Seetõttu ei mõjuta panga majandustulemusi ka Telekomi erastamine.

Ühispanga bilansimaht oli 31. jaanuari seisuga 13,7 mld krooni ja kapitali adekvaatsus 14,1%. Panga auditeeritud omakapitaliks jääb 1,9 mld krooni. Lõplikult auditeeritud 1998. aasta tulemused avaldab pank hiljemalt 15. märtsil.

Erinevalt Ühispangast on Hansapanga jaanuari kuu kasum 32,5 mln krooni ja 1998. aasta lõpetas pank 50,3 mln kroonise kasumiga.

Hansapanga analüütik Mart Tõevere ütles, et kui ettevõtte rahapoliitika on kogu aeg konservatiivne, siis ei tule ka turgude langemise ajal suuri kahjumeid.

Hansapanga laenuprovisjonid suurenesid jaanuaris 15,6 mln krooni võrra 411,9 mln kroonini. Väärtpaberiportfelli suurus oli kuu lõpus 3,1 mld krooni ja omakapital 4,19 mld krooni.

«Laenuprovisjone teeme siiski ka sel aastal, kuid väärtpaberikahjum väheneb,» ütles Tõevere. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et halbade laenude osakaal vaatamata üldisele majandusolukorrale võrreldes mullusega suureneks.

Tõevere sõnul oleneb panganduses lähima poole aasta jooksul toimuv ka sellest, milline signaal läheb valimistulemuste põhjal välismaailmale.

Optiva Pank sai jaanuaris 580 000 krooni kahjumit, 1998. a kahjum oli 256 mln krooni.

Panga finantsdirektori Priit Perensi sõnul lõid eelarvesse augu koondamised ning nimevahetuse ja ümberkorraldusega seotud kulutused. «Loodame tänavu I kvartali lõpuks nulli jõuda ja parimal juhul ka väikest kasumit teenida,» märkis Perens.

Pankade eelmise kuu majandustulemuste avaldamine tõstis Hansapanga aktsia hinda 2,65%, 68 kroonini ja alandas Ühispanga aktsia hinda 2,03%, 24,6 kroonini. Optiva Panga aktsia kallines 0,7%, 7,15 kroonini.

Ühispank teatas eile eelmise aasta kahjumi suurenemisest 93 mln krooni võrra lisaprovisjonide tõttu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt